Tagasi

Mis on Aminohapped ja kuidas on nad kasulikud meie tervisele?

Categories

Mis on aminohapped?

Aminohapped on lihtsalt öelduna valkude ehituskivid.

Neid orgaanilisi ühendeid on vaja paljude organismisiseste funktsioonide täitmiseks, alustades ainevahetusprotsessist ja lõpetades organismi struktuurse terviklikkusega.

Huvitaval kombel sõltub aminohapete funktsioon nende struktuurist. Aminohapped on väga olulised inimese elus püsimiseks ja bioloogiliste protsesside jaoks ning mitmetes uuringutes on rõhutatud nende rolli mitmete haiguste ravimisel. Erineva aminohappe organismi vajadus sõltub mitmest erinevast tegurist nagu toidusedeli valgusisaldusest, seedekulgla tervisest, manustatavatest ravimitest, inimese toitumisalastest piirangutest, vanusest ja aktiivsusest. Mitmetes uuringutes on välja toodud organismi suurenenud valguvajadus nii tervena kui ka haiguse ajal (Rose, 2019).

Aminohapete funktsioonid ei piirdu organismis valkude tootmisega, need täidavad tegelikult rakus sõnumeid edastavate otseste signaalmolekulide rolli ning moodustavad teisi aminohappeid mõjutavaid ühendeid (Liu jt, 2021; Mann jt, 2021).

Aminohapete struktuur

Aminohapped ja valgud on elutähtsad biomolekulid. Kõik aminohapped hõlmavad karboksüülhappe rühma (-COOH) ja primaarset aminorühma (-NH2). Need kaks funktsionaalset rühma on kinnitunud sama süsinikuaatomi külge ning kui aminohape on püsiva raamistikuga, võimaldab R-rühm anda igaühele neist ainulaadsed omadused.

Valkude keemilisel lagunemisel tekivad seedeprotsessis esinevad aminohapped. Organism ühendab valkude tootmiseks ka mitmeid erinevaid aminohappeid. Aminohapete mitmel erineval moel uuesti koondamine võimaldab läbi viia mitmeid erinevaid bioloogilisi protsesse.

Proteiin Funktsioon Asukoht
Müosiin Lihaste kokkutõmbumine Lihaskude
Pepsiin Valkude lagundamiseks vajalik seedeensüüm Magu
Katalaas Oksüdatiivne ensüüm, mis eemaldab vesinikperoksiidi Maks, neerud, veri

Tabel 1. Mõnede aminohapetest moodustunud valkude funktsioonid ja asukohad.

Aminohapete vajadus

Asendamatuid ja tinglikult asendamatuid aminohappeid ei ole vaja spetsiaalselt tarvitada või saada söögiga igal toidukorral, ent tähtis on, et nende vajaduse tagamine on päeva jooksul õiges tasakaalus. Aminohapete tarbimise hindamine ei põhine ühel konkreetsel toidukorral ega iga toidukorraga manustavatel aminohapetel, vaid päevastel kogustel. Ühel kindlal taimsel toiduainel põhinev toidusedel ei ole piisavalt mitmekesine. Tervisele kasulikku mõju võib aidata tagada konkreetse inimese vajaduste hindamine.

Aminohapete bioloogilised kategooriad

Aminohapped jagunevad asendamatuteks, tinglikult asendamatuteks ja asendatavateks (tabel 2).

Asendamatud Tinglikult asendamatud  Asendatavad
Organism ei tooda neid ja need peab saama toidust. Elutähtsad haiguse ja stressi perioodidel. Toodetavad meie organismis, kui on tagatud olulised valgulised ehitusstruktuurid
Histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Arginiin, tsüsteiin, glutamiin, türosiin, glütsiin, ornitiin, proliin ja seriin. Alaniin, arginiin, asparagiin, asparthape, tsüsteiin, glutamiinhape, glutamiin, glütsiin, proliin, seriin

ja türosiin.

Tabel 2. Aminohapete bioloogilised kategooriad.

Aminohapete vormid: L versus D

Kõik aminohapped peale tauriini ja glütsiini on kiraalsed ehk asümmeetrilised ning biokeemikud kasutavad L- ja D-nomenklatuuri nende nimetustes (Tabel 3).

L-aminohapped D-aminohapped
  • Kasutatakse valkude sünteesis.
  • Vajalik mitme bioloogilise funktsiooni täitmiseks.
  • Ei kasutata valkude sünteesis.
  • Leidub bakterite rakuseinas.
  • Kaasatud neurotransmitteritesse.

Tabel 3. L- ja  D-aminohapped.

Aminohape L-arginiin

Tinglikult asendamatu aminohape L-arginiin võib koosneda glutamiinist, glutamaadist ja proliinist. Seda ei toodeta organismis varude kahanemise ega ebapiisavate varude kompenseerimiseks piisavalt palju.

L-arginiin toetab lämmastikoksiidi (NO) tootmist: see on oluline virgatsaine, mis osaleb vereringe reguleerimises, immuunsüsteemi töös ning endokriinse funktsiooni reguleerimises.

See aminohape stimuleerib T-rakkude tootmise intensiivistamisega immuunvastust (Wijnands jt, 2015). Arginiin kutsub esile kasvuhormooni vabanemise ajuripatsist. Mõned uuringud viitavad ka sellele, et L-arginiini on vaja erektsioonivõime tagamiseks, valkude tootmiseks ning haavade ravimiseks. See toimib ka neurotransmitterina, toetades nii õppimisvõimet ja tugevdades mälu.

Uuringud on näidanud, et aminohape aitab nii loomadel kui ka inimestel rasvumist vähendada (McKnight jt, 2010). Herpese ja Epstein-Barri viiruse korral tuleb seda manustada võimalikult vähe. Teadustöö fookus on nihkunud südame-veresoonkonna tervise parandamiselt raseduse tulemuste parandamiseni (Hsu ja Tain, 2019). Tegelikult on praegused uuringud rõhutanud selle võimalikku kasutamist naistel, kelle rasedus on varem lõppenud negatiivsete tulemustega (Goto, 2021; Hsu ja Tain, 2019).

aminohape L-karnitiin

Suures osas lihastes leiduv ning metioniinist ja lüsiinist sünteesitav L-karnitiin on vajalik pika ahelaga rasvhapete rakkudesse toimetamiseks, kus need rasvad muundatakse energiaks.
Uuringutes on täheldatud selle rolli triglütseriidi taseme ning üldise kolesteroolitaseme vähendamisel, tõstes seejuures HDL’i (high-density lipoprotein) ehk nö “hea” kolesterooli taset, millel on omakorda positiivne mõju diastoolsele vererõhule (Flanagan jt, 2010).
See on sageli seotud ka lihasjõu ja treeningtaluvuse parandamisega ning see on korrelatsioonis mitokondrite tõhusama tööga lihastes (Savic jt, 2020; Sharma ja Black, 2009).

aminohape Atsetüül-L-karnitiin

See on karnitiini vorm, mis suudab ületada hematoentsefaalbarjääri. Atsetüül-L-karnitiin (ALCAR) soodustab atsetüül-CoA imendumist mitokondritesse rasvhapete oksüdatsiooni ajal. Uuringud on näidanud, et seda saab kasutada mitmete erinevate vaimse tervise probleemide korral depressioonist kognitiivsete võimete vähenemiseni (Nasca jt, 2018; Pennisi jt, 2020).
Mitmetes uuringutes tuuakse esile ALCARi roll vaimse selguse ja keskendumisvõime parandamisel, mille tulemus on kerge meeleolu tõus, ajurakkude degenereerumise vähenemine ja atsetüülkoliini stimuleerimine (Pennisi jt, 2020). Atsetüülkoliin on õppimise ja koordinatsiooni jaoks vajalik asendamatu neurotransmitter. Nende uuringute tulemused viitavad ALCARi rollile hea kognitiivse tervise tagamisel, sest see suurendab atsetüülkoliini tootmist ja membraani fosfolipiidide sünteesi.
Käimasolevates kognitiivse tervise ja närvisüsteemi häiretega seotud uuringutes on keskendutud mitokondriaalse tervise rollile (Kerr jt, 2017). Tuletame meelde, et mitokondritel on tähtis roll kesknärvisüsteemi töö toetamisel. Mitokondrite optimaalne funktsioneerimine sõltub fosfolipiidi membraani terviklikkusest. Kuna mitokondrite düsfunktsiooni rolli mõistmises toimunud nihe on korrelatsioonis närvisüsteemi häiretega (neuralgiast Alzheimeri tõveni), on ALCAR esile kerkimas tähtsa toitainena, millega tuleb arvestada (Patel jt, 2010; Traina, 2016).

aminohape N-atsetüültsüsteiin (NAC)

Ajalooliselt on NAC’d peetud ebaoluliseks, kui toidus on piisavalt metioniini allikaid. NAC on tähtis väävlit sisaldav aminohape, mis on kaasatud organismi mitmesuguste erinevate funktsioonide toimumisse.
NAC on glutatiooni lähteaine ning arvatakse, et see soodustab organismi optimaalset mürkainetest puhastamist. Seda peetakse põletikuvastaseks ning hormoone moduleerivaks aineks, mis toetab kilpnääret ning glükeemilist kontrolli (Schwalfenberg, 2021; Uraz jt, 2012). Uuringud on näidanud selle tähtsat rolli hingamisteede toetamisel ning seda saab kliiniliselt kasutada astma ja bronhiidi korral ning limaskesta õhemaks muutmisega siinuste tühjendamise eesmärgil (Schwalfenberg, 2021; Tardiolo jt, 2018). NAC’d on laialdaselt uuritud ka selle kaitsefunktsiooni suhtes, kui organism puutub kokku raskmetallidega (Schwalfenberg, 2021; Shahripour jt, 2014). NAC’d peetakse mõnikord ka tsüsteiini eelistatud vormiks, sest teadlased on välja selgitanud, et NAC on tsüsteiiniga võrreldes oksüdatsiooni suhtes vähem tundlik (Pedre jt, 2021).

aminohape L-glutamiin

L-glutamiin on tinglikult asendamatu aminohape, mis on paljude bioloogiliste funktsioonide peamine energiaallikas. Seda seostatakse soolte paranemisega ning see on ka enterotsüütide ehk peensoole epiteelrakkude kütus ATP’st sõltuvates ainevahetusprotsessides (Lima jt, 2014; Perna jt, 2019).
Glutamiin on endogeensete antioksüdantide, näiteks glutatiooni asendamatu lähteaine. Need antioksüdandid on äärmiselt tähtsad soolesktiku limaskesta mürkainete rünnakute ja peroksiidikahjustuste eest kaitsmiseks (Lima jt, 2014). See on vajalik happe-aluse homoöstaasi säilitamiseks, muude asendatavate aminohapete sünteesiks ja lämmastiku moodustumise reguleerimiseks, mis toetab lämmastiku eemaldamist skeletilihastest ning aitab kaasa lihaste kasvule ja parandamisele (Cruzat jt, 2018).
See on immuunsüsteemi rakkude, kaasa arvatud vere valgeliblede ja teatud soolestikurakkude elutähtis kütus (Calder ja Yaqoob, 1999).

Kui organismis ei ole piisavalt glutamiini, võib see pärssida immuunsüsteemi tööd.

Glutamiini sisaldust veres võivad vähendada raskemad vigastused, põletushaavad ja operatsioonid (Calder ja Yaqoob, 1999; De-Souza ja Greene, 1998). L-glutamiini hematoentsefaalbarjääri ületamise võime aitab ka ajul kasutada seda energiaallikana, tugevdades mälu ja keskendumisvõimet (Cruzat jt, 2018; Perna jt, 2019).
Kui organismi glutamiinivajadus on suurem, kui võime seda toota, võib organism hakata selle aminohappe täiendavate koguste vabastamiseks lõhustama valguallikaid, näiteks lihaseid (De-Souza ja Greene, 1998; Mittendorfer jt, 1999).

kolmest aminohappest koosnev L-glutatioon

Glutatioon on organismis kõige rikkalikumalt leiduv antioksüdant. Seda leidub looduslikult rakkudes ning see on paljude ensümaatiliste keha mürkainetest vabastamise reaktsioonide kaastegur. Glutatioon kui tripeptiid koosneb kolmest aminohappest: glutamiinhape, tsüsteiin ja glütsiin. Glutatiooni tootmist mõjutavad mitmesugused erinevad tegurid, kaasa arvatud organismi tsüsteiinitase.

Maks on organismi suurim glutatiooni hoidla.

Võimas endogeenne (organismi sisene) antioksüdant glutatioon mängib tähtsat rolli maksa I ja II faasi detoksikatsiooni jaoks. Negatiivsed elustiiliga seotud asjaolud ja maksa tervist mõjutavad probleemid võivad aga vähendada maksa glutatiooni sisaldust (Jarosz jt, 2017; Minich ja Brown, 2019).

Treenimine ja võistlused tekitavad oksüdatiivset stressi ja kahju, seetõttu vajavad sportlased rohkem antioksüdante. Üle 60–90 minuti kestev sportimine vähendab oluliselt vere glutatioonisisaldust. Tõendid viitavad sellele, et suurt vastupidavust nõudvate spordialade korral on kasu täiendava glutatiooni manustamisest (Elokda ja Nielsen, 2007).

Optimaalse glutatioonitaseme säilitamine on tähtis kognitiivsete funktsioonide säilitamiseks, eriti vananeva organismi korral. Normaalset vananemisprotsessi seostatakse glutatiooni aktiivsuse vähenemisega, mis võib suurendada oksüdantide aktiivsust. On täheldatud, et nende inimeste organismis, kelle kognitiivsed funktsioonid nõrgenevad, on optimaalsest tasemest vähem glutatiooni (Minich ja Brown, 2019).

Vaatamata levinud eksiarvamusele, et glutatioon ei imendu suukaudse manustamise korral korralikult, kinnitavad olulised andmed, et glutatioon imendub tänu spetsiifilisele omastamissüsteemile tõhusalt läbi soolestiku epiteelkoe (joonis 4) (Minich ja Brown, 2019).

BCAA ehk Hargnenud ahelaga aminohapped

Sarnase ehitusega aminohapete, BCAAde rühma kuuluvad leutsiin, isoleutsiin ja valiin. BCAA’sid esineb 70% kõigist kehavalkudest ning need toetavad koos organismi lihasmassi. Tõendid viitavad sellele, et need aitavad keerulistes tingimustes, mida seostatakse kehamassi vähenemisega, näiteks pärast operatsiooni või intensiivset trenni, säilitada lihasmassi (Adams, 2011; Holeček, 2018; Mann jt, 2021).

BCAAd stimuleerivad lihastes valkude tootmist, aitavad pärast sportimist vähendada lihaste lagunemist ja reguleerivad kogu kehas valkude ainevahetust.

BCAAd on ainulaadsed selle tõttu, et need on skeletilihaste otsene energiaallikas, vahendades samal ajal ka ATP’d tootva sidrunhappetsükli rolli (Holeček, 2018). Tõendid viitavad ka sellele, et nende aminohapete vähesus aeglustab operatsioonijärgset taastumist, kudede paranemist ja takistab veresuhkru taseme reguleerimist (Adams, 2011; Holeček, 2018; Mann jt, 2021).

aminohape L-lüsiin

L-lüsiin on üks üheksast tähtsast aminohappest, mida organism vajab kudede parandamiseks, kollageeni moodustamiseks ja hormoonide tootmiseks. L-lüsiin, toitaine, mille manustamisest on abi herpes simplex viiruse (HSV) korral, leevendab ohatisi ning aitab neid ära hoida, vähendades nende kordumise tõenäosust, raskusastet ja lühendades paranemisaega (Mailoo ja Rampes, 2017). Lüsiini on vaja antikehade moodustamiseks. See on karnitiini lähteaine, stimuleerib kaltsiumi imendumist ning aitab ka lihastel kasvada ja neid parandada.

HSV kõige tõhusamaks tõrjumiseks võib L-lüsiini lisandi manustamise ühendada madala arginiinisisaldusega toidusedeliga. Selle manustamine koos C-vitamiini ja tsingiga võib aidata tugevdada ka immuunsüsteemi.

aminohape L-metioniin

L-metioniin on väävlit sisaldav aminohape, mis muundub glutatiooniks. See aitab neutraliseerida kemikaale ja mürkaineid ning on kaasatud koliini ja adrenaliini, letsitiini ning vitamiini B12 sünteesi. Samuti on see võimas antioksüdant.

L-metioniin toetab liigse histamiini ja raskmetallide organismist välja viimist.

Seda on vaja paljude bioloogiliste ühendite metüülimiseks ning see aitab organismist välja viia ainevahetuse jääke. Kuna homotsüsteiini toodetakse metioniini ainevahetusega, peavad olemasolevad kaastegurid takistama homotsüsteiini kuhjumist. Nendeks võivad olla metüül-B, tsink, vitamiin B6 ja vitamiin B12. Olemasolevad tõendid viitavad väävlikomponendi bioloogilise regulaatori rollile (Lim jt, 2019; Liu jt, 2021).

aminohape L-tauriin

Tauriin on organismis kõige enam levinud aminohapete seas teisel kohal ning sellel on tänu rakumembraanide stabiliseerimise võimele palju erinevaid kasulikke tervisemõjusid (Qaradakhi jt, 2020). Viimastes elanikkonna seas läbiviidud uuringutes on tauriini nimetatud „imemolekuliks“, mis on jaapanlaste pika eluea saladus (Qaradakhi jt, 2020).

Tauriin on südames kõige rikkalikumalt leiduv aminohape, mis on tähtis mitmete südame-veresoonkonna ülesannete täitmisel, sealhulgas vererõhu ning südame löögisageduse reguleerimisel. Tauriini kasutatakse sageli sporditulemuste parandamiseks, sest see osaleb südame töös ja aitab salvestada energiavarusid. See suudab ületada hematoentsefaalbarjääri ning mõned tõendid näitavad, et sellest võib olla abi neuroloogiliste häirete ravimisel (Jia jt, 2016).

Kuigi tauriini uurimisel on peamiselt keskendatud südame-veresoonkonnale ja neuroloogilistele funktsioonidele, viitavad uued tõendid väga paljudele muudele tervisele kasulikele toimetele, näiteks veresuhkru taseme reguleerimise, organismi mürkainetest vabastamise ja immuunsüsteemi tugevdamise võimele (Wu, 2020).

aminohape L-teaniin

Pikaajaline igapäevane stress, närveerimine ning liigne pühendumine võivad mõju avaldada nii füüsilisele, emotsionaalsele kui ka vaimsele tervisele. Meie ööpäevaringselt tegusas maailmas võivad töö, pere, raha, suhete ja meie endiga seotud probleemid meile sageli üle jõu käia. Äärmiselt tähtis on tasakaalu leidmine.

L-teaniin avaldab märkimisväärset mõju juba 20 minutit pärast allaneelamist, ent ei põhjusta unisust. See leevendab stressi, rahustab närve, parandab tuju, aitab õppida ning keskenduda. Kõige parem toime avaldub pikaajalise manustamise korral (Williams jt, 2019). L-teaniin kutsub ajus esile alfaseisundi, kuid ei põhjusta unisust. Samuti soodustab see ajus GABA moodustumist ja ületab kergesti hematoentsefaalbarjääri. Seega on sellel tähtis roll stressi ja ärevuse vähendamisel, sest see suurendab organismi serotoniini, dopamiini ja GABA sisaldust, mis suurendavad keskendumisvõimet ja õppimisvõimet ning parandavad tuju (Williams jt, 2019).

Peale selle neutraliseerib L-teaniin ka kofeiini mõju ja toetab sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse vähendamisega HPA-telge (Williams jt, 2019). Seda võib kasutada lihaspinge ja lihasvalu vähendamiseks.

aminohape L-türosiin

L-türosiin on asendatav aminohape, mis on tähtis stressi haldamiseks vajalike neurotransmitterite, nagu dopamiin, epinefriin ja norepinefriin tootmiseks (Hase jt, 2015). Türosiin on võimas antioksüdant ja sellel on füüsilise ja vaimse pinge korral adaptogeeni roll. Sellele viitavad võime normaliseerida vererõhku, leevendada kurnatust ja parandada kognitiivseid funktsioone, tähelepanu, psühhomotoorseid oskusi ning mälu (Attipoe jt, 2015; Steenbergen jt, 2015).

Dopamiin ja norepinefriin on kaks hea tuju säilitamiseks vajalikku neurotransmitterit.

Stress, kaua töötamine või sportimine, külmas viibimine ja unepuudus võivad nende neurotransmitterite hulka vähendada.

L-türosiin on ka valkude sünteesiks vajalik aminohape ning mitme tähtsa ühendi, sealhulgas türoksiini, melaniini ja neurotransmitterite dopamiini ja norepinefriini lähteaine. Kui raku tasandil suurendatakse dopamiini ja norepinefriini tasemeid, võib türosiin aidata säilitada neuroloogilist tervist ning parandada tuju, kognitiivseid funktsioone, tähelepanu ja mälu (Colzato jt, 2013; Hase et jt, 2015).

Inimestega läbiviidud uuringute alusel parandab türosiin mitmesuguseid kognitiivsete funktsioonide aspekte ja füüsiliste stressiallikatega, nagu külm keskkond, suur kõrgus või pikaajaline ärkvelolek, kokkupuutumise korral ka kurnatuse füüsilisi sümptomeid (Attipoe jt, 2015). Arvatakse, et kasulik toime tuleneb aju kemikaalitaseme tasakaalustamisest ja kognitiivsete funktsioonide parandamisest.

Aminohape 5-HTP (5-hüdroksütrüptofaan)

Serotoniin on tähtis neurotransmitter, mis mõjutab meeleolu, söögiisu, magamisharjumusi ja valu taluvust (Birdsall, 1998; Maffei, 2020). Organism toodab küll ise serotoniini, ent selleks vajalikke ehituskive ei ole sageli piisavalt.

Arvatakse, et 5-HTP aitab tõsta serotoniinitaset. Seeläbi aitab see tagada meeleolu hea tasakaalu ning unehäiretega inimestel paremini magada. See võib aidata leevendada fibromüalgia sümptomeid ning seda võib ennetavalt kasutada migreeni raskuse ja kestuse vähendamiseks (Friedman, 2018; Vashadze, 2007).

Kliinilised väljundid praktikas

Kaastegurid

Aminohapete ainevahetuse toetamiseks on vaja tähtsaid kaastegureid. Need on magneesium ja vitamiin B6 (või P5P) (GLEW jt, 2006). Need toitained osalevad keerulises valkude ainevahetust ja valkude sünteesi toetavas protsessis (Braun ja Cohen, 2015). Seega toetavad need keha võimet neid aminohappeid ära kasutada.

Toiduained, mis sisaldavad aminohappeid

Arginiin: jaanileib, šokolaad, kapsas, kodujuust, juust, linnuliha, lina, kala, oad, terad, pähklid ja seemned, želatiin, teravili (eriti oder, kaer ja hirss), soja, piim, munad, nisuidud, köögivili (eriti rohelised herned, spargel, spargelkapsas, lehtpeet, mais, kartul, sibul, spinat), pruun riis, seemned, popkorn, avokaado.

Isoleutsiin: kana, kalkun, liha, kala, oad (eelkõige sojauba), piim, juust, munad, teravili (eriti hirss), pähklid, seemned, köögiviljad (sh lehtpeet, mais, rohelised herned, kartulid, spinat), avokaado.

Leutsiin: kana, kalkun, kala, oad, piim, liha, juust, munad, teravili (eriti hirss), pähklid, seemned, želatiin, köögiviljad (sh maguskartul, kartul, spinat, mais, roheline hernes, spargel, spargelkapsas, lehtpeet, seened, tomat), avokaado, nisuidud.

Lüsiin: pärm, petersell, soja, loomaliha, juust, kana, kalkun, oad, piimatooted (sh piim ja juustud), munad, teravili (eriti kaer), želatiin, köögivili (sh kartul, rohelised herned, spargel, spargelkapsas, mais, seened, spinat), avokaado, nisuidud, šokolaad.

Metioniin: kala, kalkun, kana, koorikloomad, kodujuust, metsloomaliha (nt hirv või põder), piisoniliha, seemned, vetikad (kelp), spirulina, oad, pähklid, seemned, teravili (eriti hirss, kuskuss ja kaer), želatiin.

Tauriin: liha, linnuliha, munad, piimatooted, kala.

Teaniin: roheline tee.

Trüptofaan: spinat, vetikad (kelp), ürt-allikkress, seened, soja, koorikloomad, kana, kalkun, sealiha, oad, piimatooted (sh piim ja juustud), teravili, teraviljatooted, pähklid, seemned.

Türosiin: kana, kalkun, sealiha, loomaliha, kala, oad, piimatooted (sh piim ja juustud), teravili (eriti kaer ja kuskuss), mõned köögiviljad (sh mais, kartulid, spinat), pähklid, seemned.

Kokkuvõte

Allolevas tabelis on välja toodud ülevaade mitmete aminohapete kasutusaladest organismis, kuid see hõlmab vaid väikest osa nende võimalikust potentsiaalist kaasa aidata erinevate tervisega seotud probleemide lahendamisel  ja / või kliinilisest kasutamisest.

Aminohapped  Võimalikud kasutusvaldkonnad
L-arginiin
  • Veresoonkonna toonus
  • Seksuaaltervis
L-karnitiin
  • Lihasjõud
  • Südame-veresoonkonna tervis
Atsetüül-L-karnitiin
  • Mitokondrite tervis
  • Kognitiivsed funktsioonid
N-atsetüültsüsteiin
  • Hingamisteede tugi
  • Põletikuvastane
  • Mürkainete eemaldamine
  • Hormonaalne tervis
L-glutamiin
  • Immuunsüsteemi tugi
  • Seedeelundkonna tervis
L-glutatioon
  • Antioksüdantne tugi
  • Organismi vabastamine mürkainetest
  • Hormonaalne tervis
BCAAd
  • Kasv ja paranemine pärast operatsiooni
L-lüsiin
  • Parandamine
  • Herpese viirus
  • Kaltsiumi imendumine
L-metioniin
  • Metülatsioon
  • Mürkainetest vabastamine
Tauriin
  • Südame-veresoonkonna tugi
  • Kognitiivne tervis
  • Veresuhkru taseme reguleerimine
  • Immuunsüsteemi toetamine
L-teaniin
  • Närvisüsteem
  • Seedeelundkonna tervis
5-HTP
  • Seroniini tootmine
  • Kognitiivne tervis
L-türosiin
  • Valkude süntees
  • Hormonaalne tervis
  • Neurotransmitterite tervis
  • Kognitiivne tervis

 Tabel 4. Aminohapete võimalike kasutusvaldkondade kokkuvõte

Erinevate tervisealaste probleemide ning tervisliku toitumise ja eluviiside kohta saad lugeda aadressil: https://lambertseesti.ee/terviseakadeemia/

Oma tervisealase probleemi lahendamisel pöördu Lamberts kliiniliste nõustajate poole https://lambertseesti.ee/kusi-apteekrilt/ 

Allikas: Lamberts Healthcare Ltd. Clinical Notes

Adams, S. H. (2011). Emerging Perspectives on Essential Amino Acid Metabolism in Obesity and the Insulin-Resistant State. Advances in Nutrition, 2(6), 445–456. https://doi.org/10.3945/an.111.000737

Attipoe, S., Zeno, S. A., Lee, C., Crawford, C., Khorsan, R., Walter, A. R., & Deuster, P. A. (2015). Tyrosine for Mitigating Stress and Enhancing Performance in Healthy Adult Humans, a Rapid Evidence Assessment of the Literature. Military Medicine, 180(7), 754–765. https://doi.org/10.7205/milmed-d-14-00594

Birdsall, T. C. (1998). 5-Hydroxytryptophan: a clinically-effective serotonin precursor.

Alternative medicine review : a journal of clinical therapeutic, 3(4), 271–280.

Artiklis mainitud tooted