Mis on Spordivigastused?
Spordivigastused ei piirdu ainult spetsiifiliste pehmete kudedega. Need võivad kahjustada ka näiteks lihaseid, sidemeid, sidekude, kõõluseid ja liigeseid. Vigastused on tingitud sellest, et erinevate liigutuste korral on pehmete kudede liikumisulatus erinev, ning enamik spordivigastustest tekib otseste või kaudsete traumade tõttu.
Tähtis on pidada meeles, et sellised vigastused ei esine ainult sportlastel, vaid võivad ette tulla ka lihtsalt füüsiliselt aktiivsetel või mis tahes tasemel spordiga tegelevatel inimestel. Vigastus võib sageli mõjutada lihaste, kõõluste, sidemete ja luude tööd, mida on vaja keha stabiilsuse tagamiseks ning liikumiseks.
Spordivigastuste ravimisel tuleb mõelda ka närvisüsteemile ja vereringele.
Intensiivne trenn võib mõjutada ka inimese seedeelundkonna tervist ning suurendada seedehäirete esinemise tõenäosust, samuti toovad teadlased välja intensiivse füüsilise tegevuse negatiivse mõju seedeelundkonnale (Houten jt, 2015; Chantier jt, 2022).
Kõikide vigastuste, sealhulgas lõikehaavade, lihasevenituste, nihestuste ja luumurdude põletikulised ja paranemisprotsessid on ühesugused (Franco jt, 2021). Äge vigastus on hiljuti tekkinud vigastus, millega kaasneb sageli liigeste, lihaste või sidekoe põletik ning valu. Halvasti paranenud vigastus võib piirata inimese funktsionaalseid võimeid või põhjustada pikaajalist valu. Krooniline vigastus võib tekkida ägeda vigastuse tagajärjel, mis ei parane mingil põhjusel ootuspäraselt. Vigastuste (nii ägedate kui ka krooniliste) riskitegurid on järgmised:
- väsimus
- alkoholi ja narkootikumide tarbimine
- sport
- vanus: kukkumisest tingitud vigastuste oht on kõige suurem üle 50-aastastel inimestel
- dementsus
- depressioon
- stress
- rasvumine
- ebaõige varustus: ebapiisava toestusega jalatsite kandmine
- varasem vigastus
- konkreetse liigese spetsiifilised anatoomilised omadused või vähene painduvus
- teatud ravimid: nt tendiniidi ja kõõluserebendite korral manustatavad ravimid
- antibiootikum fluorokinoloon
- valede sportimisvõtete kasutamine
- liigne treenimine – liiga sageli või liiga kaua treenimine
- liiga kiire füüsilise tegevuse intensiivsuse muutmine
- aastaringselt sama spordialaga tegelemine
Levinud spordivigastused
Kliinilisest seisukohast peetakse levinud vigastusteks nihestusi ja lihasevenitusi. Nihestused on sidemete vigastused: kiuline sidekude on loodud venima ja võtma tagasi endise kuju nagu vedru. Venitused on seevastu lihaskiudude ja kõõluste vigastused. Liigne venitamine või liigne füüsiline aktiivsus võib põhjustada rebendeid.
Taastumise faasid
Rehabilitatsiooni protsess hõlmab vigastuse tüübist sõltumata kolme taastumise faasi (Sharma jt, 2021).
1. faas. Kaitsefaas
Kaitsefaas võib vigastuse raskusest sõltuvalt kesta kaks kuni neli päeva. See on taastumise „puhke- ja kaitsefaas“, mida iseloomustavad vigastatud piirkonna paistetus ja mõnikord ka verejooks (Sale ja Elliott-Sale, 2019; Sharma jt, 2021; Tipton, 2015). Selles faasis saabub põletikulise protsessi haripunkt.
2. faas. Paranemisfaas
Järgmine taastumise faas on paranemisfaas. See toimub pärast paistetuse või verejooksu taandumist ning kestab tavaliselt kuni kuus nädalat pärast vigastuse saamist. Organism tekitab selles faasis uut armkude (Sale ja Elliott-Sale, 2019; Sharma jt, 2021; Tipton, 2015). Selles faasis tuleb jätkuvalt ravida põletikku ja paistetust. Selleks, et organism jääks tugevaks, lihaste toonuse ning südame ja veresoonkonna tervise säilitamiseks soovitatakse aktiivselt puhata. Oluline on kontrollida koormust ning jälgida, et paranemine ja aktiivsuse taastamine oleksid tasakaalus.
3. faas. Remodelleerumisfaas
Järgmine faas on remodelleerumisfaas. See kestab tavaliselt kuus nädalat kuni kolm kuud pärast vigastuse saamist. Selles faasis õpetab organism armkude toimima selle koena, mille asemele see tekkis. Nii tekib uus kude, mis aitab parandada ja toetada paranenud armkude.
Kolmes faasis toimub pidevalt koe parandamine ja ümberkujundamine. Paranemisprotsessi viimane samm hõlmab armkoe tugevdamist, mis aitab vältida uusi vigastusi. See algab tavaliselt kolm kuud pärast vigastuse saamist ning võib vigastuse raskusest sõltuvalt kesta mitu kuud kuni aastaid. Selle faasi ajal võib inimene end kergesti uuesti vigastada. Jõuvarude kogumiseks on vaja puhata ja jagada jõudu mõõdukalt.
Kõigi paranemisfaaside eesmärk on piirata täiendava kahju teket.
Kõik paranemise faasid hõlmavad paranemisprotsessi toetavat põletikku. Põletikku võivad aidata leevendada toitainete manustamine ja elustiili muutmine (Close jt, 2019; Sale ja Elliott-Sale, 2019).
Spordivigastused hõlmavad erinevate sidekoe vormide struktuuri muutumist. Kahjustatud koed vajavad tõhusamaks paranemiseks toitaineid, paranemiseks võib aga kuluda nädalaid või isegi aastaid.
Tuletame meelde, et paranemise kiirust võib mõjutada inimese tervislik seisund enne vigastuse saamist.
Osteoartroos
Osteoartroos (OA) on üks kõige levinumaid artriidi vorme, mis võib esineda põlve-, puusa-, selja- või käeliigestes (Man ja Mologhianu, 2013).
OA-d iseloomustavad mitmed korraga esinevad protsessid, mis põhjustavad liigesestruktuuride seisundi progressiivse halvenemise. Haigus kipub üldjuhul esmalt haarama suuremaid liigeseid ning esineb kõige sagedamini kehamassi kandvatel liigestel, näiteks põlve-, puusa-, pahkluu-, küünar-, randme-, selja- ja õlaliigestel (Fusco jt, 2017).
Peamised osteoartriiti soodustavad tegurid on subkondraalse luu, liigesekõhre, sünoviaalmembraani ja meniski kõhre düsfunktsionaalsed muutused.
Probleem on tingitud sellest, et kondrotsüüdid ei suuda säilitada ekstratsellulaarse maatriksi lagunemise ja sünteesi vahelist homöostaasi, mida on vaja liigesekudede säilitamiseks ning taastamiseks.
Kui kõhre trauma tekitab mehhaanilise stressi tõttu palju kahjustusega seotud valke, ei suuda makrofaagid vigastuse kohal kogu kahju kõrvaldada (Fusco jt, 2017). Ekstratsellulaarse maatriksi fragmendid võimaldavad tekkida põletikul, stimuleerides kondrotsüüte vallandama lagundavaid ensüüme proteaase ja põletikku soodustavaid tsütokiine, kaasa arvatud tuumori nekroosi faktorit alfa (TNF-ɑ), interleukiin-1 (IL-1) ja IL-6 (Fusco jt, 2017).
Need tsütokiinid seonduvad kondrotsüütide retseptoritega, käivitades kõhre lagundavate ning II tüübi kollageeni tootmist pärssivate maatriksi metalloproteinaasi ensüümide vallandumise, mis kiirendab kõhre kadu.
OsteoArtroosi (OA) riskitegurid
Tegurid, mida ei saa muuta:
- Vanus: tunnused ja sümptomid hakkavad sageli tekkima alates 40. eluaastast (Man ja Mologhianu, 2013; Wang jt, 2018).
- Geneetika: OA riski võib suurendada pärilik vastuvõtlikkus selle haiguse suhtes (Arden jt, 2021).
- Östrogeeni tase: östrogeeni tase väheneb menopausi ajal ja see mõjutab liigeste stabiilsust (Chawla jt, 2018; Fusco jt, 2017; Khadilkar, 2019). Liigesed lõtvuvad, põhjustades ekstratsellulaarse maatriksi muutusi. Sel perioodil toimuvad muutused organismi koostises (rasvamassi suurenemise tõttu) soodustavad ka kollageeni lagunemist (Greendale jt, 2019).
Muudetavad tegurid:
- Rasvumine: rasvkude sisaldab rohkem makrofaage, mis põhjustavad põletikku.
- Elukutse: teatud töötingimused võivad mõjutada OA teket. Uuringud on näidanud, et juba vähem kui kümne aasta vältel tööl 10–20 kg raskuste tõstmine võib suurendada puusa osteoartriidi riski (Jensen, 2008).
- Liigesetrauma: liigesetraumaga noortel on hilisemas elus suurem puusa või põlve osteoartroosi tekke risk (Roos, 2005).
OA ja spordivigastuste ravi
Toitumise mõju ja põletikku leevendavad ained
Kurkum
Ajurveeda meditsiinis on palju aastaid kasutatud kurkumit põletikuliste haiguste ravis. Kurkumiin on lipofiilne polüfenool ja kurkumi koostisosa, millel on mitmesuguseid erinevaid farmakoloogilisi toimeid (Cas ja Ghidoni, 2019; Hewlings ja Kalman, 2017).
Kurkumiinil on võimas põletikuvastane toime, see vähendab paljude põletikuvahendajate (sh fosfolipaasi, lipoksügenaasi (LOX), COX-2, leukotrieenide (LTd), tromboksaani, prostaglandiinide (PGd), lämmastikoksiidi (NO), kollagenaasi, elastaasi, hüaluronidaasi, monotsüütide kemoatraktantse proteiini-1, interferooni tekitava proteiini, TNF-ɑ ja IL-12) hulka organismis (Camacho-Barquero jt, 2007; Chainani-Wu, 2003).
D-vitamiin
D-vitamiin on tuntud kaltsiumi metabolismi toetava toime poolest ning aitab ka säilitada liigeste maatriksit. D-vitamiin seostub liigesemaatriksis selle retseptoritega, kutsudes esile rea rakulisi operatsioone, mis põhjustavad kondrotsüüdi suurenemise ja liigesekõhre taastumise (Garfinkel jt, 2017).
Kvertsetiin
Kvertsetiin on põletikuvastane flavanool, mis takistab T-raku retseptorite stimuleerimise järel põletikuliste tsütokiinide interferoongamma (IFN- γ) ja IL-2 tootmist (Xu jt, 2019; Yu jt, 2008). On teada, et põletikulisse protsessi kaasatakse aineid immuunsüsteemist.
Ingver
On tuvastatud, et ingveri koostisained gingerool ja gingeridoon aeglustavad arahhidoonhappe metabolismi. Ingver pärsib ka tuumafaktori kappa B (NFkB) aktiveerimist, tagades seeläbi NFkB sekvesteerituse ning vähendades põletikku (Kim jt, 2007).
MSM
Metüülsulfonüülmetaan (MSM) on väävli orgaaniline vorm, mida on vaja sidekoe moodustamiseks (Butawan jt, 2017). MSM võitleb transkriptsiooni ja subtsellulaarsel tasemel oksüdatiivse stressi vastu, pärssides muuhulgas NFkB-d. See vähendab põletikuliste tsütokiinide (IL-1, IL-6 ja TNF-ɑ) tootmist, vähendades lokaalselt koepõletikku (Butawan jt, 2017).
Valuravi
PEA
Mitmed uuringud on näidanud palmitoüületanoolamiidi (PEA) tõhusust nii kroonilise kui ka ägeda valu ravimisel (Clayton jt, 2021; Gabrielsson jt, 2016; Noce jt, 2021). Uuringud viitavad kliiniliselt oluliste annuste skaleeritud manustamise kasulikule toimele (Clayton jt, 2021).
ALA
Paranemisprotsess põhjustab põletikku ja liigset oksüdatsiooni. Alfa-lipoehapet (ALA) peetakse terviklikuks antioksüdandiks, mis suudab toimida nii vesi- kui lipiidses keskkonnas. Mitmed uuringud on näidanud ALA tõhusust ka perifeersete närvivigastuste ravimisel (Ranieri jt, 2010). Lisaks aitab ALA antioksüdante taaskasutusse võtta (Salehi jt, 2019; Solmonson ja DeBerardinis, 2018).
Lihastes on palju mitokondreid, seega mõjutab nende kiudude kahjustumine ka mitokondrite funktsiooni. Uuringud on näidanud, et ALA aitab mitokondreid taastada ning neil terveks jääda (Solmonson ja DeBerardinis, 2018).
Kollageeni tootmise toetamine
Kollageen on organismis kõige laialdasemalt esinev valk. Tuletame meelde, et põletiku haripunkt saabub vigastatud kohas kolm kuni viis päeva pärast vigastuse saamist. See on tingitud uute veresoonte tekkest neovaskularisatsiooniks nimetatavas protsessis (Sharma jt, 2021). Vigastatud koha aktiivsem vaskularisatsioon kestab umbes neli kuud pärast vigastuse saamist (Bielajew jt, 2020).
Sidemed ja kõõlused koosnevad kollageenikiust. See on teatud kude, mis on vähesel määral vaskulariseeritud ja väga aeglase ainevahetusega. Parandamise protsessi käivitamiseks moodustuvad nõrgad kollageen III kiud (Bielajew jt, 2020; Corps jt, 2012). Vigastatud koha koormuse järkjärguline suurendamine aitab tekkida tugevamatel kollageen I kiududel.
Kollageeni tootmist mõjutavad muuhulgas inimese vanus, toitainete tarbimine, hormonaalne seisund ja organismi MMPde sisaldus. Need ensüümid lõhuvad kollageeni. Kollageeni lagunemine takistab kudede paranemist ja kahjustatud koed võivad omakorda suurendada MMPde tootmist (Lohmander jt, 2003; Mos jt, 2007). Tähtsamad organismi tervislikku kollageenitaset tagavad toitained on C-vitamiin, räni ja tsink.
C-vitamiin
C-vitamiin on organismis kollageeni tootmiseks vajalik aine, mis toetab kollageenikiudude ristsidumist ning mida on vaja prokollageeni muundamisel kollageeniks proliini hüdroksüülimiseks (Boyera jt, 1998). See aitab vähendada oksüdatiivset kahju, mistõttu organismi varud kuluvad oksüdatiivse stressi korral ruttu. C-vitamiin on ka tähtis toitaine, mis aitab sidekoel terveks jääda (Braun ja Cohen, 2010).
Räni
Räni on tähtis mikroelement, mis on vajalik kollageeni moodustamiseks ja vastutab valgumolekulide vaheliste sidemete loomise eest, aidates kehal vett kinni hoida. Räni muudab kõhred ja kõõlused elastsemaks (Hechtman, 2019).
Tsink
Tsingivaegus pidurdab kasvu ja vähendab organismi taastumisvõimet. Kui inimese vigastused ei parane korralikult, võib see olla tingitud tsingivaegusest. Tsingilisandite manustamise vajaduse tuvastamine võib aidata kiirendada paranemist ning lühendada taastumisaega. Tsink on ka tähtis DNA transkriptsiooni kaastegur, millel on oluline roll liigesekõhrede ehitamisel ja taastamisel (Braun ja Cohen, 2010).
Lokaalse põletiku vähendamine
Bromelaiin
See proteolüütiline (valke lõhustav) ensüüm, ananassivarres leiduv bioloogiliselt aktiivne komponent vähendab organismi bradükiniini taset, muutes seeläbi valu tajumist (Hikisz & Bemasinska-Slomczewska, 2021).
Bromelaiini ekstrakt blokeerib ka põletiku teket soodustavaid metaboliite, näiteks PGE2 ja tromboksaan A2 (Varilla jt, 2021). Uuringutest on selgunud bromelaiini fibrinolüütiline (trombe lõhustav) toime, seega on sellel oma roll lokaalse põletiku ennetamisel ja vähendamisel (Chakraborty jt, 2021; Hikisz ja Bemasinska-Slomczewska, 2021; Varilla jt, 2021).
Seleen
Mitmetes ainevahetusprotsessides osalev mikromineraalaine seleen on tähtis ka ensüümi glutatioonperoksüdaasi kaudu organismi glutatioonitaseme suurendamisel (Eichholzer jt, 2012; Li jt, 2021). Glutatiooni tase on seotud valu tajumisega (Pandya jt, 2013). Glutatioonperoksüdaas võib aga vähendada põletikuliste geenide ekspressiooni ning inaktiveerida vabad radikaalid ja võimalikud oksüdandid (Ighodaro ja Akinloye, 2018).
Hapu kirsi mahl
Uuringud on näidanud, et hapu kirsi mahlal võib olla roll sportimisega lihastele tekitatud kahjustuste sümptomite vähendamisel (Connolly jt, 2006). Platseebokontrollitud ristuva ühesehitusega randomiseeritud uuringus, milles uuriti kirsimahla (kaheksa päeva jooksul kaks korda päevas 350 ml) joomise mõju, leiti, et kirsimahla joonutel kahanesid jõuvarud oluliselt vähem ning valu oli väiksem kui platseeborühma liikmetel (Connolly jt, 2006).
Liigeste tervis
Glükoosamiin
Glükosamiin aitab muuta kõhrkoe tugevaks, seda leidub sünoviaalmembraanis ja see on hüaluroonhappe lähteaine (Huskisson, 2008).
Lisaks kõhrede uuesti ülesehitamisele (proteoglükaanide ja glükosaminoglükaanide (GAGd) biosünteesiga kõhres) on uuringutes ilmnenud ka glükoosamiini tõhusus osteoartriidiga seotud liigesevalu leevendamisel ning tõendid lubavad järeldada, et see on äärmiselt tähtis kõhrede lagunemise vältimiseks (Fernández-Martin jt, 2021; Huskisson, 2008; Mehta jt, 2007; Zhu jt, 2018). See aitab kõhredel jääda terveks ja tugevaks, pärssides kõhrede lagunemisse kaasatud ensüümi hüaluronidaasi aktiivsust ja toetades määrdeainena toimiva sünoviaalvedeliku toimet (Ogata jt, 2018; Zhu jt, 2018).
Kondroitiinsulfaat
Kondroitiinsulfaat on sulfaaditud GAG, mis koosneb suhkru alternatiivide pikast ahelast. See on kõõluste, sidemete ja kõhrede tähtis komponent, mis aitab parandada sünoviaalühendusi ja kaitsta põrutuste eest. See moodustab käsnalaadse ühendi, mis toimib peaaegu kõigis liigestes löögisummutajana ja muudab ka liigesed elastsemaks, parandades nende liikuvust.
Uuringud näitavad, et kondroitiin stimuleerib proteoglükaani sünteesi ja aitab vähendada kondrotsüütide kataboolset aktiivsust (Kubo jt, 2009). Inimese vananedes hakkab organism seda olulist liigeste ehitusmaterjali vähem tootma. Osteoartriiti põdejate organism sisaldab samuti vähem seda ühendit (Kikuchi jt, 2009).
Kondroitiini toime avaldumiseks kulub subkondraalses luuosas muude toitainetega võrreldes rohkem aega (Kubo jt, 2009). Kondroitiin pärsib luus proteolüütiliste ensüümide tootmist, vähendab luu reabsorbtsiooni ning suurendab osteoblastide aktiivsust (Vangsness jt, 2009). Seega kasutatakse seda sünergilise toime saavutamiseks sageli koos glükosamiiniga (Uebelhart, 2008).
Peale selle toodi Cochrane’i ülevaates välja, et kondroitiinsulfaadist oli abi osteoartriidi ravimisel (Singh jt, 2015).
Lihaste taastumisega seotud asjaolud
Valgud
Uuringutes on rõhutatud valkude tähtsust lihaste taastumisel. Ühendkuningriigis on kindlaks määratud, et täiskasvanu peab päevas tarbima 0,75 g valku 1 kg kohta oma kehakaalust (Nutrition.org.uk, 2012). Tõendid viitavad siiski sellele, et pärast operatsiooni või vigastust vajab organism rohkem valke (Corps jt, 2012). Põletikulised vigastused mõjutavad MMP taseme suurendamise kõrval ka organismi kollageenivarude täiendamist (Corps jt, 2012; Mos jt, 2007). Mõlemad tegurid põhjustavad kollageeni lagundamist ning vajadust aminohapete järele, mis on valkude põhikoostisosa.
BCAA (hargnenud ahelaga aminohapped)
Hargnenud ahelaga aminohapped (BCAAd) toetavad keha lihasmassi. BCAAsid esineb 70%-s kõigist organismis leiduvatest valkudest ning tõendid viitavad sellele, et need aitavad kehamassi vähenemist põhjustavates olukordades (pärast operatsiooni või intensiivset treenimist) säilitada lihasmassi (Adams, 2011; Holeček, 2018; Mann jt, 2021).
BCAAd stimuleerivad lihases valkude tootmist, aitavad treenimise ajal vähendada lihaste lagunemist ning reguleerivad terves organismis valkude ainevahetust (Adams, 2011). Ainulaadsed BCAAd on skeletilihaste otsene energiaallikas, täites samal ajal ka ATPd tootvas tsitraaditsüklis vahendaja rolli (Holeček, 2018). Nende ainete vähest sisaldust organismis on seostatud aeglasema operatsioonijärgse taastumise ja kudede halvema paranemise ning veresuhkru taseme regulatsiooniga (Adams, 2011; Holeček, 2018; Mann jt, 2021).
Elustiili muutmise mõju
- Esmaste ravimeetodite kõrval võib kasutada ka lokaalset kuuma- ja külmaravi (Aciksoz jt, 2017).
- OA sümptomeid aitab ravida akupunktuur (Li jt, 2019).
- Kognitiivne käitumisteraapia võib aidata OAga patsientidel leevendada OA sümptomitest tingitud vaimseid ja emotsionaalseid vaevusi (Lindberg jt, 2021; Vitiello jt, 2013).
- Füüsiline tegevus aitab leevendada valu, parandab organismi füüsilisi funktsioone ja elukvaliteeti. Füüsiline tegevus ei tähenda seejuures, et päevas tuleb teha vähemalt 10 000 sammu (Lindberg jt, 2021).
- Lihaseid tugevdavad harjutused, näiteks kõndimine, taiji, velotrenažööril treenimine, rahulik jooga või vesivõimlemine võivad aidata põlve osteoartriidi korral ohutult leevendada valu ja suurendada liigese liikumisvõimet, parandades seejuures ka inimese tasakaalu ning vähendades kukkumiste sagedust.
- Treeningu intensiivsuse mõõdukas suurendamine aitab kõhresid paksendada. See on kooskõlas kudede hüpertroopse reaktsiooniga. Liigne sportimine (näiteks liiga kaua velotrenažööril treenimine või mõni muu intensiivne treening) võib aga kiirendada kõhrede lagunemist ja haiguse arenemist (Lindberg jt, 2021).
Kokkuvõte
Spordivigastused ja OA on kaks seisundit, millel on palju ühiseid jooni. Igale patsiendile isikliku lähenemise tagamiseks on oluline tegeleda põletiku ravimise, liigeste tervise tagamise ja taastumisega. Toidulisandite manustamine ja elustiili muutmine võivad parandada nende probleemide all kannatavate inimeste elukvaliteeti.
Erinevate tervisealaste probleemide ning tervisliku toitumise ja eluviiside kohta saad lugeda aadressil: https://lambertseesti.ee/terviseakadeemia/
Oma tervisealase probleemi lahendamisel pöördu Lamberts kliiniliste nõustajate poole https://lambertseesti.ee/kusi-apteekrilt/
Allikas: Lamberts Healthcare Ltd. Clinical Notes
Aciksoz, S., Akyuz, A., & Tunay, S. (2017). The effect of self-administered superficial local hot and cold application methods on pain, functional status and quality of life in primary knee osteoarthritis patients. Journal of Clinical Nursing, 26(23-24), 5179-5190.
https://doi.Org/10.1111/jocn.14070
Adams, S. H. (2011). Emerging Perspectives on Essential Amino Acid Metabolism in Obesity and the Insulin-Resistant State. Advances in Nutrition, 2(6), 445-456.
https://doi.Org/10.3945/an.111.000737
…