Lamberts Eesti Terviseakadeemia artiklite hulgast leiad teaduslike uuringute kokkuvõtteid, meie kliiniliste nõustajate ja spetsialistide soovitusi, tooteid pikemalt tutvustavaid artikleid, intervjuusid meie sportlastega, lisainfot esmatähtsate vitamiinide, mineraalainete ja ravimtaimede kohta ning palju muud kasulikku. Loe ja tutvu!
Kõik nahast… Nahk on meie keha kõige suurem organ, kaaludes üle kolme kilogrammi ning millist võrratut tööd ta meie heaks teeb! Ta on veekindel barjäär, et vältida vee kaotust, isoleerib keha ekstreemsete temperatuuride eest, kaitseb kudesid kahjustava päikesevalguse eest ning…
Lisaks rollile terve luustiku tagamisel, on D-vitamiin seotud ka lihaste korrapärase funktsioneerimisega. Eakate puhul, kelle D-vitamiini tase on madal, võib esineda nõrkust, mis võib aja jooksul viia liikuvuse vähenemiseni (piiratud liikuvuse tõenäosus on 30% kõrgem inimestel, kellel on D-vitamiini puudujääk)….
Kõrge vererõhk, mida nimetatakse ka hüpertensiooniks, on üks peamisi riskifaktoreid südame- ja veresoonkonna haiguste kujunemisel. Õnneks on teadlased leidnud mitmeid mooduseid, kuidas hoida vererõhk normaalsetes piirides (90/60 kuni 120/90). Üks võimalustest on kasutada igapäevase toitumise osana C-vitamiini preparaate. C-vitamiin aitas…
Krooniline Telogen effluvium (Chronic Telogen Effluvium – CTE) on termin, mida kasutatakse liigse ja püsiva juuste väljalangemise kirjeldamiseks. Uuringud on näidanud, et kuni 33% naistel on “vähem juukseid” kui viis aastat tagasi. Suurenenud juuste väljalangemine pole ainult paratamatu vananemise või…
Uus uuring on tervete naiste puhul leidnud seose aminohapete ja vähenenud ateroskleroosi (arterite kõvastumine) riski vahel. Aminohapped, mida toodab keha või manustatakse toidus oleva valgu kaudu, on eluliselt tähtsad keha kudede kasvamiseks, parandamiseks ja hooldamiseks. Kui varasemad uuringud on aminohappeid…
Viimastel aastatel on Euroopas avaldatud mitmeid raporteid ja uuringuid, mis viitavad liiga vähesele D-vitamiini ehk nn. “päikesevitamiini” manustamisele ning võimalikule üldisele vitamiin D defitsiidile. Koos suureneva murega seoses D-vitamiini defitsiidiga kaasnevate terviseriskide üle, on apteekrite, arstide, tervise spetsialistide, suurema avalikkuse…
Kunigakepp on Põhja-Ameerikast pärit helekollaste õitega taim. Nii taime kui ka tema juurt on pikka aega kasutatud meditsiinilistel eesmärkidel – verevalumite ja hemorroidide raviks, kõhuvalude ning kähedate kurkude vastu – kuid tema seemnete õli, mis sisaldab gamma-linoneelhapet (gamma-linolenic acid –…
Uuringud näitavad, et spinatit, kapsast, lehtkapsast ning teisi luteiini- ja zeaksantiinirikkaid toite söövatel inimestel on väiksem risk haigestuda vananemisega seotud maakula degeneratsiooni ehk silmapõhja lupjumisega seotud silmahaigusesse. Meie silmanägemine on vägagi haavatav vananemise poolt, vähenedes paljude jaoks just hilisemas eas….
Kas probiootikumi kapsli võtmine aitab vähendada ärevustunnet? Teadlased on arvamusel, et jah – meie organismis leiduvad bakterid võivad mõjutada meie aju ja tujusid. Probiootikumid sisaldavad kasulikke elus baktereid ning arvatakse, et nende tarvitamisel täidetakse kõht heade bakteritega, mis aitavad seedimisele…
Külm ning pime periood ei lõpe veel niipea ja me sooviksime enda poolt anda mõned kasulikud soovitused, kuidas vältida külmetushaigusi ning grippi. Talvisel perioodil on meie organism eriti haavatav – ilmad on külmad ning tuulised, päikesevalgust on vähe ning meie…
Uuringud näitavad, et kaks klaasi kirsimahla päevas aitab parandada une kvaliteeti. Vanemate inimeste puhul aitab klaas kirsimahla igal hommikul pikendada uneaega kuni 90 minutit ning on parem alternatiiv unetablettidele. Uuringu läbiviijad andsid osalejatele kaks klaasi kirsimahla kahe nädala jooksul, et…
Kurkum (Curcuma longa) on India ja Kagu-Aasia päritoluga kollase värvusega risoom. Traditsiooniliselt on kurkumit kasutatud nii vürtsi kui ka värvainena ning juba sadu aastaid ka ayurveda meditsiinis. Seda on tavapäraselt kasutatud paistetuse, haavade paranemise ja seedeprobleemide korral. Immuunsüsteemi tugevdav Immuunsus…
Linaseemneõli saadakse lina taime seemnetest. Selles sisaldub ligikaudu 50-60% oomega-3-rasvhappeid alfa-linoleenhappe (ALA) kujul ning seda on rohkem kui kalaõlis! Linaseemneõli on saadaval kas vedelate või pehmjate geeljate kapslitena. Nagu teised õlid, võib ka linaseemneõli rikneda kui seda ei hoita külmkapis….
Enamik meist on auto, lennuki või laevaga reisides kogenud pearinglust või iiveldust. Need, kellel on olnud pikamaalende, on kindlasti tuttavad ajavööndite vahetusest tekkinud füüsilise bioloogilise kella segiminekuga (ehk n-ö jetlag´iga), mis põhjustab väsimust ning häiritud ja ebaregulaarseid unemustreid. Kõhulahtisusega seotud…
Magneesiumi teatakse ilmselt kõige paremini kui krampidevastast abimeest. Kuid tegelikkuses on magneesiumil palju teisi häid omadusi ning meie organismile on ta üks olulisemaid mineraalaineid. Kas Sa teadsid, et magneesium: leevendab väsimust ja kurnatust on vastutav üle 300 ensüüm-reaktsiooni eest kehas…
Oomega-3-rasvhapped on asendamatud rasvhapped ehk et organism neid ise toota ei saa ja neid peab saama toiduga. Enim leidub oomega-3-rasvhappeid kalas ja linaseemneõlis. Vähesel määral leidub neid ka köögiviljades, nt rohelises salatis. Seitsmekümnendatel märkasid teadlased Gröönimaa eskimoid ja Jaapani kalureid…
Raud on eluks vajalik mineraalaine – tal on võtmetähtsusega roll punaste vereliblede, mis transpordivad hapnikku, moodustamisel. Rauda on võimalik saada nii toidust kui ka toidulisanditest. Rauapuuduse korral võib välja kujuneda aneemia – punaste vereliblede madal tase organismis. Miks tuleks raua…
Roheline tee – jook, mis sisaldab vähe kofeiini ja kaloreid ning rohkelt antioksüdante, on lemmikuks paljudes maailma eri paikades. See võib ka olla põhjuseks, miks on tekkinud arusaam rohelisest teest kui tervislikust joogist. Mitmed uuringud on tuvastanud rohelise tee vähivastast…
Serenoapalm on pisike Ameerika Ühendriikide lõunaosas metsikult kasvav palmipuu, mis on oma nime saanud iga lehe all olevatest okkalistest sae hammast meenutavate varte järgi. Taime eluiga on 700 aastat ning tundub peaaegu hävitamatu põua, kahjurite rünnakute või tulekahjude poolt. Tema…
Steroolid on taimedes ja loomades leiduv ühendite rühm, mis on vajalikud paljude funktsioonide täitmiseks. Peamiselt leidub neid rakkude plasmamembraanis, kus nad on olulised raku struktuurile, toimivad hormoonide eelkäijatena ja osalevad ka signaali ülekandes. Kõige levinum sterool inimese organismis on kolesterool….
Ühte olulist ühendite rühma, mida me omastame söödud toidust, kutsutakse karotenoidideks. Need on peamiselt puu- ja juurviljades leiduvad taimepigmendid. Taimedes kaitsevad karotenoidid taime rakke liigse päikesekahjustuse eest ning kaks kõige enam uuritud karotenoidi – luteiin ja zeaksantiin – ladestuvad silma…
Meie immuunsüsteem kaitseb meie keha selliste sissetungijate eest nagu bakterid, viirused, parasiidid ja seenhaigused. Immuunsüsteem on seda tugevam, mida paremini me varustame oma organismi vajalike toitainetega. Uuringud näitavad, et mitmekülgselt ja teadlikult toituvad inimesed jäävad vähem haigeks ja paranevad tõvest…
