Magnus Kirt: toidulisanditega aitame oma kehal veelgi paremini toimida
Suurbritanniast pärit toidulisanditetootja Lamberts võidab aina enam populaarsust nii professionaalsete sportlaste, hobitreenijate kui lihtsalt tervislikke eluviise harrastavate inimeste hulgas. Põhjuseks asjaolu, et Lambertsi tooted põhinevad asjakohastele toitumis- ja toitainete uuringutele, on äärmiselt puhtast, kontrollitud ning testitud toorainest, ei sisalda kahtlaseid lisaaineid ega ebavajalikke mahuaineid. Odaviskaja Magnus Kirt peabki puhtust nendes toodetes kõige olulisemaks.
“Minu seisukoht on, et kõike tuleks teha tasakaalukalt – süüa mitmekesiselt, kuid tervislikult, magada korralikult, sportida oma keha kuulates. Tervislike eluviisidega alustades on vaja teha seda aga rahulikult, mitte oodata koheselt suuri ja märgilisi tulemusi. Eluviiside muutus peab olema aeglane, nii jäävad muutused ka püsima,” leiab Kirt.
Magnus, millised on Sinu soovitused tervislikuks elustiiliks?
Põhirõhk võiks olla tasakaalul, seda nii toidus, unes, spordi kui mujal. Kuid peamiselt on tasakaal eestlaste puhul oluline ikka toidulaual, kus meil on harjumus jääda ühekülgseks. Mulle on hakanud poes silma, kuidas proteiin on end igasse toitu sisse söönud – olgu selleks puding või puder, smuuti. Tundub nagu enam ei olegi võimalik osta midagi, millele poleks pandud juurde lisavalku. Liha ja valk on olulised, kuid mitte sellisel määral. Mina sportlasena kindlasti pean lisaproteiini tarbima, eriti pärast treeningut. Kuid muul ajal soovin, et minu toidulaud oleks mitmekesine. Samuti peaks toit olema mitmekesine igal inimesel, laual peaks olema liha ja juurvilju, süsivesikuid, rasva, proteiini, vitamiine.
Alati tuleb arvestada ka oma vanust ja seda, et mida vanemaks inimene saab seda rohkem vajab inimene toidust, just heast toidust, tuge enda keha ja mõistuse paremaks ülalpidamiseks. Kahjuks ei ole meie piirkonnas elades alati võimalik toidust kõike kehale ja ajule vajalikku kätte saada. Nii tulekski võtta lisaks mõningaid toidulisandeid – vitamiinid, mineraalid –, mis aitavad meie kehal paremini toimida. Eriti oluliseks muutub see siis, kui tehakse sporti.
Kuidas ja millest Sina igapäevaselt toitud? Ehk siis rubriik “Söö nagu sportlane”.
Mina olen iseenesest kõigesööja, mis tähendab, et ma ei pea päevikut ega kaalu oma toitu. Kui ma treenin näiteks 5 tundi päevas, siis on minu probleem pigem selles, et ma söön liiga vähe. Lihtsalt ei jõua nii palju süüa, kui oleks vaja. Pigem vaatan ma aga oma toitumises seda, et toidus oleks olemas kõik vajalik ja mitmekesisus ka selles osas, et ma sama toitu mitu päeva järjest ei sööks. Muidu läheb lihtsalt igavaks.
Mõnel hommikul on mul valikus puder, teisel omlett. Igaks lõunaks püüan valida midagi erinevat, kuid toitvat, pasta näiteks. Õhtusöökide osas vaatan alati, et nädalas oleks paar kalapäeva, ühel õhtul menüüs veis, siis kana ja nii edasi. Samuti söön riisi, tatart ja muid lisandeid. Väga suures aus on juurviljad erineval kujul. Mille olen oma menüüst aga välja visanud on erinevad saiatooted. Söön küll viilu leiba lõunaks, kuid see on ka kõik. Ning kui mul on kiirem ja raskem treeningperiood, siis ma jätan ka kartuli menüüst välja – kartul teeb uimaseks ja raskeks.
Millised oleksid Sinu soovitused, kuidas hakata oma elustiili tervislikumaks muutma?
Mina olen selle poolt, et elustiilide muutus peab olema pikaajaline protsess, selline protsess, kus muutuvad harjumused selliselt, et need tunduvad ka meeldivad. Ning jäävad tänu sellele ka pikemalt kestma. Tavaliselt soovivad inimesed tulemusi näha kohe ja nii otsustatakse hakata 6 korda nädalas trennis käima, loobutakse toidust ja soov on kiirelt langetada mitu kilo kaalu nädalas. See pole tervislik, ei anna tegelikult ka tulemust ja on äärmiselt ebameeldiv. Samuti ei tohiks see muutus oma elustiilides olla nii jäik, et enam elada ei saaks või tahaks: vahel tuleb ka patustuda, vahel on vaja ka laiselda.
Hakake vaikselt jalutama, vaikselt treenima, muutma oma toitumist, oma magamist ja muud ning siis vaikselt hakkavad tulema ka tulemused.
Aasta lõikes võivad muutused olla suured, sest aasta lõikes saab neist väikestest asjadest kokku väga palju. Lisaks ei ole vaja karta abilisi, küsida abi nii treeneritelt, kui nõustajatelt. Alati aitab entusiasmi hoida, kui teha trenni kellegagi koos – sõbraga, perega, kallimaga.
Räägime ka toidulisanditest. Milliseid toidulisandeid Sina tarvitad ja miks?
Mulle kui sportlasele on oluline enda immuunsuse tugevana hoidmine ja loomulikult treeningujärgne taastumine. Mina võtan erinevates tsüklites ja erinevatel perioodidel erinevaid lisandeid ja neid on lõpuks täitsa palju: Koensüüm Q10, aasta ringselt oomega-3, magneesium, põletikuvastaseks toimeks kvertsetiin, D-vitamiin, taastumiseks kirsikontsentraat. Samuti tarbin erinevaid probiootikume, lisavalku, aminohappeid, glutamiini ja kreatiin. Rõhutan uuesti, et ma olen tippsportlane ehk siis minu vajadused on teised, mis on tavainimestel. Kuid kõik nimetatud lisandid on mõeldud tegema midagi väga kindlat minu kehas. Toetama ja turgutama, et saaksin treenida ja elada aktiivset elu.
Milliseid lisandeid peaks ja võiks iga inimene võtta?
Minu meelest tuleks kõigil võtta D-vitamiin, mille puudus on paljudel isegi suvel. Meie kliimas on päikest nii vähe, et ilma selle lisandita on raske hakkama saada. Kuid muus osas ma soovitan ise lugeda ja kuulata oma keha, mille järgi tundub puudus olevat, seda tasuks ka juurde võtta. Kui seda ei ole võimalik tervisliku toiduga enda kehale anda.
Millise lisandi puhul oled Sa ise märganud kõige konkreetsemaid mõjusid?
Mõjud on kõikidel lisanditel ikka pikaajalised, kuid kõige põhilisemat mõju tunnen läbi selle, et minu organism on tugev, immuunsus korras ja ma jõuan sportida, elada ja olla terve. Magneesiumi ja tsingi tarbimise järel tunnen küll, et raskemal treeningperioodil teeb see une kvaliteedi tunduvalt paremaks. Magneesium on ju tuntud vahend kehalise stressi vastu ja närvide turgutamiseks. Olen võtnud ka palderjanipõhiseid preparaate, et keha rahustada ja valmistada uneks ette. Seda eriti siis kui on treening olnud hilja õhtul. Seda on vaja, et saaks normaalselt magama ja tänu sellele kohe hommikul taas olla värske.
Lisaks kui tunnen, et külmetus tuleb, siis võtan paar korda päevas 1 grammi C-vitamiini ja olen tajunud, kuidas see aitab haigusest pääseda.
Kuidas selgitada lisandite väärtust skeptilisele inimesele?
Lisandeid ei tohiks suruda kellelegi peale, kuid tasuks alati anda võimalus ise nendega katsetada. Võtta mõnda ja vaadata, mis muutub ja kas hakkab parem, kergem. Lisaks võiks katsetada, kuidas aitavad magneesium või oomega-rasvad, vitamiinid paremini hakkama saada, kui tehakse sporti või on pikad, rasked tööpäevad. Peale ei tohi skeptikule midagi suruda, pigem tasuks neid kasutegurite selgitamisega katsetama meelitada. Mõistlikkuse piires tuleks aga meil kõigil keha turgutada, eriti vanemas eas. Paratamatult me Eesti kliimas kõiki aineid ikkagi toidust ei saa ja nii võiks uurida, kuidas enda elu toidulisanditega kergemaks teha.
Kuid reegel peaks olema ikkagi selge ja ühemõtteline: tervislik toitumine peab tulema alati esimesena ja siis kui midagi jääb toidulaua kaudu kehast puudu, siis võiks pöörduda toidulisandite poole.
Allikas: https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120072908/magnus-kirt-toidulisanditega-aitame-oma-kehal-veelgi-paremini-toimida
