Mehed kogevad hulgaliselt terviseprobleeme alates suguelu või eesnääret mõjutavatest häiretest kuni vaimset tervist ja üldist füüsilist vormi puudutavate teemadeni. Kuid võib juhtuda, et mehed ei taha tervisehädade korral abi otsida ega isegi probleemi tunnistada.
Briti mittetulundusühingu Men’s Health Forum läbiviidud uuring näitab, et üks oluline tegur on soovimatus tööaega ohverdada – 30% meestest vastas, et ei võtaks end töölt vabaks vere esinemise korral uriinis, 40% ootamatu „tüki“ avastamisel ja 42% rinnapiirkonnas esineva valu tõttu. 85% ei võtaks end töölt vabaks meeleolulanguse või masenduse tõttu ja 81% ärevuse korral.
Alumiste kuseteede häirete sümptomid
Alumiste kuseteede häirete sümptomeid esineb suuremal osal vananevatest meestest. Kogetakse mitmesuguseid kuseteedega seotud nähte, kuid nende põhjused on süsteemsed.
Kuigi eesnäärme healoomulist suurenemist ja erektsioonihäireid tajutakse eri seisunditena, on mõlema peamisteks põhjusteks krooniline põletik, oksüdatiivne stress ja hormonaalse tasakaalu häired.
Eesnäärme healoomuline suurenemine
Eesnäärme healoomuline suurenemine (ka eesnäärme healoomuline hüperplaasia, eesnäärmesuurenemus) on haigus, mis võib ilmneda meestel alates 40. eluaastast. Muutused kudede kasvus ja diferentseerumises on vananemisprotsessi osa ja need mõjutavad eesnäärme suurust. Eesnääre on meessuguelundite hulka kuuluv eksokriinne nääre. Selle peamine otstarve on koguda ja eritada läbipaistvat kergelt aluselist vedelikku, mis moodustab kolmandiku sperma mahust. Normaalne eesnääre on Kreeka pähklist veidi suurem ja paikneb kusejuha ümber vahetult kusepõie all.
EESNÄÄRME HEALOOMULISE SUURENEMISE SAGEDASEMAD SÜMPTOMID
- Korduvad kuseteede infektsioonid
- Raskused urineerimise alustamisega;
- Nõrgenenud uriinijuga;
- Järeltilkumine peale urineerimist;
- Urineerimise sagenemin, tugev urineerimistung ja valulik urineerimine;
- Öine urineerimine;
- Põie mittetäielik tühjenemine;
- Põie väljavoolu takistus või täielik võimetus urineerida;
- Veri uriinis, seda oühjustab kusejuha ja põie väikeste veresoonte lühkemine.
Selle haiguse taga on mitu eri tegurit (Das 1986). Kuigi sümptomid ilmnevad kuseteedes, käivitab haiguse tekke ja süvenemise endokriinse tasakaalu häirete ja põletikuga seotud mõjurite kombinatsioon (Das & Buchholz 2019). Haiguse süvenemise kiirust võivad mõjutada toitumise ja elustiiliga seotud tegurid, nagu näidatud tabelis 2 (Briganti 2009).
EESNÄÄRME HEALOOMULISE SUURENEMISE RISKITEGURID
- Hiljutine või korduv kuseteede infektsioon
- Varasem suguhaiguse (nt gonorröa või klamüüdia) põdemine;
- Suitsetamine;
- Alkoholi liigtarbimine;
- Vanus üle 50 eluaasta;
- Töö, millega kaasneb tugeva vibratsiooni mõju eesnäärmele (nt veoauto juhtimine, raskete masinate käitamine), võib haigust soodustada;
- Pikaajaline jalgrattasõit võib eesnääret ärritada;
- Kuseteede ehituse anomaaliad – nt kusejuha ahenemine võib suurendada survet urineerimisel ja põhjustada sümptomeid;
- Diabeet ja südamehaigused;
- Rasvumine.
Meessuguhormoonid
Androgeenid on hormoonide rühm, kuhu kuuluvad testosteroon, 5α-dihüdrotestosteroon ja nõrgema toimega 17-ketosteroidid (17-KS), nagu näiteks DHEA. Testosterooni tootmiseks muundatakse androsteendiooni 17-hüdroksüsteroiddehüdrogenaasi abil. Kuni 95% testosteroonist sünteesitakse munandites. Testosteroonil on suur sidumisafiinsus suguhormoone siduva globuliini (SHBG) suhtes, kuid umbes 2% sellest ringleb organismis bioloogiliselt aktiivsel vabal kujul.
Terve mehe munandid eritavad ka vähesel määral dihüdrotestosterooni (DHT) ja östradiooli (E2). E2 ja DHT tootmine testosteroonist sõltub sihtkoest. Teadusuuringud on esile toonud kaks olulist ensüümi, mis võivad meeste hormonaalset taset häirida: aromataas ja 5-alfa-reduktaas.
Maks mängib hormonaalses regulatsioonis olulist rolli, kuna suguhormoone siduvat globuliini toodetakse just seal.
Peale selle võimaldab maks testosterooni ja selle metaboliitide biotransformatsiooni. Neid jääkaineid väljutatakse rooja ja uriiniga.
Biokeemilise tasakaalu olulised häired
Dihüdrotestosteroon (DHT)
See testosterooni metaboliit toimib eesnäärme kasvu määrava mediaatorina (Azzouni 2012). DHT tekib eesnäärmes testosteroonist ensüümi 5α-reduktaas toimel. DHT bioloogiline aktiivsus on 10 korda suurem kui testosteroonil ja see ensüüm on hormonaalse regulatsiooni jaoks vajalik (Azzouni 2012). Selle hormooni liiga kõrge tase põhjustab siiski probleeme; teadlased on seostanud selle ensüümi liigaktiivsust eesnäärme healoomulise suurenemise ja kiilanemisega (Azzouni 2012).
Insuliini kõrgenenud tase veres: hüperinsulineemia
Kõrgenenud insuliinitaseme ja põletiku seose üle on arutatud juba pikemat aega. Uuringud on seostanud insuliinitaseme häireid nii interleukiinide (põletikku soodustavate ühendite) tootmise suurenemisega kui ka rakuregulatsiooni häiretega (Frühbeck 2017).
Insuliini koostoime selle retseptoritega mõjutab nii rakkude kasvu kui ka glükoosi ainevahetust (Heiden 2009). Insuliin suurendab ka IGF-1 vabanemist maksast, mis soodustab korrapäratut kasvuprotsessi, mõjutades seeläbi rakutsükli regulatsiooni eesnäärmes (Heiden 2009).
Uuringud on seostanud vere kõrgenenud insuliinitaset eesnäärme healoomulise suurenemisega (Das & Buchholz 2019). Seetõttu võivad insuliinitaseme alandamiseks mõeldud toitumissoovitused tulla kasuks eesnäärme healoomulise suurenemise või selle riskiga meestele.
Östrogeeni taseme kõrgenemine
Eesnäärmekoes leidub östrogeeni alfa- ja beetaretseptoreid. Alfaretseptorid stimuleerivad kiiret kasvu, beetaretseptorid seevastu mitte. On selgunud, et östrogeen osaleb eesnäärmekoe kasvu tugevnemises. Peale selle vähendab beetaretseptorite stimuleerimine alfaretseptorite arvu ja aktiivsust. Steiner (2001) avastas beetaretseptorite aktiivsuse positiivse toime, sealhulgas östrogeeni väljutamise suurenemise ja glutatiooni S-transferaasi (GST) lokaalse tootmise suurenemise.
Aromataasi taseme kõrgenemine
Nagu eespool mainitud, juhib see ensüüm testosteroonist östradiooli tootmist vastavas sihtkoes. Talitlushäireid ei põhjusta mitte selle ensüümi esinemine, vaid selle aktiivsus. Teadlased on tõestanud selle ensüümi olulisust vananevatel meestel, seda just kehakoostise muutumise tõttu. Rasvkude põhjustab aromataasi kõrge taseme, see omakorda tõstab östrogeenitaset (Briganti 2009). Kehakoostise normaliseerimist peetakse rasvkoe vähendamise jaoks oluliseks, lisaks selle seosele aromataasi ja muude põletikku põhjustavate teguritega (Fu 2017; Kelly & Jones 2013; Park 2020).
Suguhormoone siduva globuliini (SHBG) taseme kõrgenemine
Suurem osa testosteroonist ringleb organismis seotuna SHBG-ga. Eesnäärmes leidub SHBG membraaniretseptoreid, mis koostoimes SHBG-ga võimendavad rakkude paljunemist (Hryb 2002). Seega tuleb eesnäärme healoomulise suurenemise ravis kaaluda SHBG-RSHBG lokaalse koostoime vähendamist.
Põletik
Krooniline põletik on osutunud eesnäärme healoomulise suurenemise tekkimises oluliseks teguriks ja see seostub selle haiguse korral esineva fibromuskulaarse kasvuga (Kramer 2007; Steiner 2003).
Eesnäärmes esinev immuunvastus tekib peamiselt T-rakkude vahendusel, kusjuures regulatoorsed T-rakud (CD4) esinevad stroomas ja tsütotoksilised T-rakud (CD8) epiteelis (Steiner 2003). Aktiveerunud lümfotsüütide lokaalne kogunemine kroonilise põletiku korral võib viia kudede hävimiseni. Koos tsütokiinide lisandumisega põhjustab see koemuutusi, mis oletatavasti soodustavad eesnäärme healoomulise suurenemise süvenemist (Kramer 2007).
Lisaks suureneb ka T-rakkudest pärinevate kasvufaktorite kogus. Mitu in vitro katset on näidanud, et selle võimalik tagajärg on korduva „haavaparanemise“ krooniline protsess ja eesnäärme healoomulise suurenemisega seotud sõlmede moodustumine (Kramer 2007).
Peale selle soodustavad põletikulise protsessi tekkimist ka muud tegurid, sealhulgas unepuudus, toitumisharjumused, liikumisvaegus või liigne kehaline koormus.
Mida ravides arvesse võtta
Toidulisandid
Serenoapalm (Serenoa repens)
Serenoapalmi vilju on rahvameditsiinis kasutatud kuseteede ja suguelundite ärrituse või põletiku korral, sealhulgas põiepõletiku ja eesnäärme suurenemise ravimiseks (Bone 2003; Mills & Bone 2005).
Serenoapalmi vilja toimeained on muuhulgas steroolid ja alifaatsed alkoholid, kusjuures rasvhapeterikkad (tavajuhul 85–95%) ekstraktid annavad optimaalse kliinilise tulemuse. Serenoapalm aitab eesnäärme healoomulise suurenemise ja/või eesnäärmepõletikuga patsiente mitme erineva mehhanismi toimel (Maccagnano 2006).
Sellel on antiöstrogeenne toime, mis pärsib östrogeeni tuumaretseptoreid eesnäärmekoes. Serenoapalmil on veel põletikuvastane toime tänu prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesis osalevate ensüümide pärssimisele ja põletikuliste tsütokiinide tootmise vähendamisele.
Mitmed praktiseerivad arstid on analüüsinud tõendusmaterjali serenoapalmi kasutamisest eesnäärme healoomulise suurenemise korral annusena 320 mg päevas. Kasutati serenoapalmi ekstrakti (standarditud 85 kuni 95% rasvhapetele) ühe, kahe ja seejärel kolme annusena (320 mg päevas). Uurijad jõudsid järeldusele, et alumiste kuseteede häirete sümptomid leevenesid ja eesnäärme suurus vähenes mõnevõrra (Das & Bucholz 2019).
Tõendusmaterjali analüüs näitab, et uuringutes, milles täheldati eesnäärme suuruse vähenemist, kasutati ka muid aineid. Mõned uurijad on seetõttu järeldanud, et serenoapalmi kasulik toime avaldub kasutamisel koos muude toitainetega (Barry 2011; Tacklind 2009; Cai 2020).
Tsink
Mitmed uuringud on näidanud, et eesnäärme healoomulise suurenemisega meestel on tsingi tase eesnäärmekoes 40% madalam kui kontrollrühmas (Sauer 2020).
Tsink on eesnäärme tervise säilitamiseks vajalik ja uuringutulemused viitavad kudede ja plasma alanenud tsingitaseme seosele suurenenud uriinieritusega (Sauer 2020).
Neist nähtub, et vanemaealiste meeste juures mõjutavad tsingi biosaadavust erinevad tegurid, sealhulgas tsingirikaste toiduainete vähene tarbimine ja tsingi halvenenud omastamine ravimite või mõne haiguse tõttu (Sauer 2020). Lisaks järeldatakse, et tsinki sisaldava toidulisandi tarbimine on üle 50-aastastel meestel ülioluline (Sauer 2020).
On teada, et tsingil on tähtis roll eesnäärme arengus ja normaalses funktsioonis. Mehe organismis on kõige suuremad tsingi kontsentratsioonid tuvastatud just munandites ja eesnäärmes. Tsingipuudust seostatakse sugulise küpsemise hilinemise ja hüpogonadismiga.
Tsingirikkad toiduained
Kuigi punane liha sisaldab palju tsinki, on seda seostatud eesnäärme healoomulise suurenemise riski suurenemisega (Kramer 2007). Head tsingiallikad on oder, päevalilleseemned, täisteraviljatooted, rohelised lehtköögiviljad ja kõrvitsaseemned.
Kõrvitsaseemned
Kliinilistes katsetes on kõrvitsaseemneid edukalt kasutatud eesnäärme healoomulise suurenemise ja selle sümptomite ravis (Glew 2006). Kõrvitsaseemned on looduslik tsingiallikas, mis sisaldab optimaalsel määral valku, taimseid steroole ja antioksüdante (Glew 2006). Lisaks sisaldavad kõrvitsaseemned kukurbitatsiine, mida peetakse 5α-reduktaasi aktiivsust pärssivateks aineteks (Glew 2006).
Vaatlusuuringud näitavad, et Aasia meestel, kes söövad sealset traditsioonilist toitu, esineb eesnäärme healoomulist suurenemist palju vähem kui Lääne meestel (Denis 1999). On leitud seoseid taimse menüüga, mis sisaldab vähe küllastunud rasvu ja palju kiudaineid ning lisaks väikese östrogeense aktiivsusega toiduaineid.
Aasia keskmise elaniku toidusedelis on kesksel kohal sojat sisaldavad toiduained. Soja on isoflavonoidide daidseiini ja genisteiini allikas (Denis 1999; Applegate 2018; Die 2014). On oletatud, et isoflavoonide tarbimine pärsib dihüdrotestosterooni ja östradiooli kasvu soodustavaid toimeid eesnäärmes (Applegate 2018; Die 2014).
Soja isoflavoonid kaitsevad eesnäärme healoomulise suurenemise eest ka muude steroide metaboliseerivate ensüümide pärssimise teel (Applegate 2018; Die 2014).
Kaunviljades, näiteks kikerhernestes ja läätsedes, teraviljades, ubades ja maapähklites leidub muidki tuvastatud kasulikke isoflavoone. Soja sisaldavate toiduainete soovitamisel on äärmiselt oluline, et valitaks õiged toiduained. Töödeldud soja sisaldavad toiduained, nagu näiteks sojapihvid või sojapeekon, ning geenmuundatud soja ei ole ilmselt sama kasulikud kui töötlemata toiduained.
Roheline tee
On avastatud, et rohelises tees leiduvad katehhiinid pärsivad teatud ensüüme: 5α-reduktaasi ja aromataasi (Liao 2001). Eriti katehhiin epigallokatehhiin-3-gallaat (EGCG) reguleerib androgeenide tootmist ja toimimist, seega võib see eesnäärme healoomulise suurenemise korral kasuks tulla (Applegate 2018; Die 2014).
Beetasitosterool
See on kolesteroolisarnase struktuuriga taimne ühend. Alates 1990. aastate lõpust on läbi viidud uuringuid, millest nähtub, et beetasitosterool mõjutab eesnäärme healoomulise suurenemise süvenemist (Berges 1995). Uuemal ajal on tõendusmaterjali analüüsides tuvastatud alumiste kuseteede sümptomite vähenemine selle haiguse korral (Espinosa 2013). Ühes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga mitmekeskuselises uuringus, milles osales 200 eesnäärme healoomulise suurenemisega meest, said pooled osalejatest 180 mg beetasitosterooli päevas ja pooled platseebot. Beetasitosterooli rühmas täheldati jääkuriini 50%-list vähenemist põies ja rahvusvahelise eesnäärme sümptomite skoori seitsmepunktilist vähenemist. (Berges 1995).
Kvertsetiin
Mitmes uuringus on uuritud kvertsetiini rolli eesnäärme healoomulise suurenemise ravis (Magri 2018; Maurizi 2018; Paller 2015). Kvertsetiin on flavanool, mida leidub punastes viinamarjades, õuntes, marjades ja konservkapparites. See avaldab koostoimet eesnäärmes leiduvate östrogeeniretseptoritega. Kvertsetiini afiinsus östrogeeni beetaretseptori suhtes on suurem kui alfaretseptori suhtes (Pejčić 2019). Beetaretseptorid suurendavad östrogeeni väljutamist eesnäärmest (Steiner 2003).
Eluviis ja toitumine
Valgurikas toit
Andmed toidu valgusisalduse kasulikkuse kohta eesnäärme healoomulise suurenemise korral on vastukäivad. Liigne valgutarbimine koormab kuseteid, samas blokeerib rohke valgutarbimine 5α-reduktaasi, ensüümi, mis muundab testosterooni dihüdrotestosterooniks (Kristal 2008). Mõned uuringud on aga näidanud, et valgurikas toit võib vähendada eesnäärme healoomulise suurenemise sümptomaatilist riski (Kristal 2008).
Punase liha ja rasvarikaste piimatoodete igapäevast tarbimist on seostatud eesnäärme healoomulise suurenemise riski kasvuga, arvatavasti nende põletikku soodustava toime tõttu (Kristal 2008; Hu 2018).
Väikestes kogustes kala ja tailiha süüa on siiski soovitatav. Ideaaljuhul peaksid peamised valguallikad olema taimsed, nt kaunviljad, seemned ja pähklid.
Alkoholitarbimise vältimine/vähendamine
Andmed alkoholi ja eesnäärme healoomulise suurenemise seose kohta on vastuolulised, sest uuringutulemused varieeruvad. Alkoholi diureetiline toime pärsib plasma testosteroonitaset ja tõstab östrogeenitaset, mis on eesnäärme healoomulise suurenemisega meestel juba niigi kõrgenenud (Espinosa 2013).
Kehaline aktiivsus
Mitu ulatuslikku uuringut on osutanud suurema kehalise aktiivsuse seosele eesnäärme healoomulise suurenemise riski ja alumiste kuseteede häirete sümptomite riski vähenemisega. See viitab liikumise ennetavale mõjule (Parsons 2007). Ühes 1369 Itaalia mehega läbiviidud juhtkontrolluuringus tuvastati rasket füüsilist tööd tegevatel meestel 30–40% võrra väiksem risk. Füüsiliselt väga aktiivsetel meestel oli eesnäärme healoomulise histoloogilise suurenemise risk 30–50% väiksem võrreldes nendega, kes ei olnud kehaliselt aktiivsed (Maso 2006).
Kokkuvõte
Loetelus on võetud kokku toitumise ja eluviisiga seotud meetmed, mida peetakse kõnealuste terviseprobleemide korral kasulikeks.
TOITUMISE JA ELUVIISIGA SEOTUD MEETMED EESNÄÄRME HEALOOMULISE SUURENEMISE KORRAL
Toitumisega seotud meetmed:
- Sööge kiudainerikkad toite, et siduda toidust saadavaid rasvu ja soodustada soolte normaalset puhastumist jääkainetest.
- Toidusedel peaks sisaldama palju taimseid toiduaineid.
- Toitaineterikas, väikese glükeemilise indeksiga, põletikuvastane toit, mis sisaldab rikkalikult fütokemikaale. Uuringutest paistab, et fütokemikaalide tarbimine, rafineeritud toiduainete ja töödeldud rasvade vältimine ning väike glükeemiline koormus kaitseb krooniliste haiguste eest.
- Piisav kogus lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid koos piisava veetarbimisega aitab ennetada kolesterooli imendumist sooles ja hõlbustab roojamist.
- Antioksüdantiderikkad toiduained.
- Külmaveekala ja taine liha. Piisav valgutarbimine.
- Täisteraviljatooted, värsked puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja küüslauk.
Eluviisiga seotud meetmed:
- Normaalse kehakaalu saavutamine.
- Kehalise aktiivsuse suurendamine.
- Suitsetamisest loobumine (tubakas alandab HDL-kolesterooli taset).
- Alkoholitarbimise piiramine aitab kehakaalu, meeleolu ja hormonaalset tasakaalu kontrolli all hoida, seedetrakti tervist säilitada ja organismi mürkainetest puhastumise mehhanisme toetada.
- Lõdvestustehnikad võivad aidata meestel vähendada stressiga seotud alumiste kuseteede häirete sümptomeid.
Allikad:Lamberts Healthcare Clinical Notes
