Tagasi

Astaksantiin – üks võimsaim ja mitmekülgseim looduslik antioksüdant

Categories

Üks võimsaimaid looduslikke antioksüdante

Mis on astaksantiin?

Astaksantiin (3,3’-dihüdroksü-β,β-1-karoteen-4,4’-dioon) on ksantofüllide perekonda kuuluv punane pigment. Ksantofüllid moodustavad koos karoteenidega enam kui 600 molekulist koosneva klassi, mida nimetatakse karotenoidideks. Ksantofüllid, mida nimetatakse sageli karoteenide „oksügeenitud derivaatideks“, sisaldavad vähemalt ühte hapnikku kandvat funktsionaalset rühma ja on tuntud oma antioksüdantsete omaduste poolest (Li 2020). Astaksantiin ei ole selles osas erand – seda peetakse üheks kõige võimsamaks looduslikuks antioksüdandiks.

Toimemehhanism

Astaksantiin on teadaolevalt tervisele kasulik eelkõige oma tugeva antioksüdantse toime tõttu.

Karotenoidid on loomade organismides, taimedes ja mikroorganismides leiduvad pigmendid ning täidavad tähtsat rolli ka bioloogilistes süsteemides – hiljutistes uuringutes on keskendutud nende antioksüdantsetele omadustele. Antioksüdant eemaldab süsteemist vabu radikaale, reageerides nendega kahjutute ühendite moodustamiseks. Vabu radikaale on vaja eluprotsesside käigus hoidmiseks, ent need on väga reaktiivsed. Seetõttu võib nende liiasus olla ohtlik, sest see kahjustab rakuühendeid, näiteks DNAd ja süsivesinikke (Higuera-Ciapara, 2007). Biomolekulide oksüdatiivsed kahjustused võivad põhjustada kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, kroonilist põletikku ja reumatoidartriiti (Uttara, 2009). Arvatakse, et antioksüdandid suudavad peatada vabade radikaalide leviku ning seega leevendada oksüdatiivset stressi.

Kartenoidide juures on kõige märkimisväärsem nende polüeenist tugistruktuur, mis koosneb mitmest konjugeeritud C=C-sidemest. See annab karotenoidpigmentidele nende tugeva värvi ning arvatakse ka, et topeltsidemed võivad aidata kõrvaldada suure energiaga elektrone, see võimaldab karotenoidpigmentidel toimida tõhusate antioksüdantidena (Young, 2018). Astaksantiini peetakse selle ainulaadse molekulaarse struktuuri tõttu (molekuli mõlemas otsas on keto- ja hüdroksüülirühm) huvitaval kombel rohkem bioaktiivseks kui teisi karotenoide. Arvatakse, et need polaarsed otsad neutraliseerivad vabad radikaalid, mis koos rea konjugeeritud C=C-sidemetega muudab molekuli väga bioaktiivseks antioksüdandiks (Davinelli, 2018).

Astaksantiin haarab endale tänu oma otsarühmadele ka rakumembraanil eelispositsiooni, mis võimaldab astaksantiinil seest väljapoole sidemeid luua ning tagada kindel kaitse oksüdatiivse stressi eest.

Nii suudab see molekul vabu radikaale neutraliseerida nii membraani sisemistel kui ka välimistel kihtidel, erinevalt enamikust antioksüdantidest, mis toimivad vaid ühel kihil.

Astaksantiinil kui looduslikul antioksüdandil on eeldatavasti roll ka kaitse tagamises UV-valguse ja põletike eest ning muudes tervisevaldkondades (Guerin, 2003).

Astaksantiini kaubanduslikud allikad

Kaubandusvõrgus müüdav astaksantiini jaotatakse üldjuhul vastavalt päritolule (st looduslik või sünteetiline), sest sellest sõltub domineeriva pigmendi vorm (Su, 2020). Astaksantiini peamine looduslik allikas on üherakuline rohevetikas Haematoccocus pluvialis, milles see pigment esineb peamiselt monoesterdatud kujul (3S, 3’S) isomeerina. Keemiliselt sünteesitud astaksantiin on seevastu enamasti saadaval puhtalt esterdamata kujul ning koosneb (3S, 3’S), (3R, 3’S) ja (3R, 3’R) isomeeridest (Ambati, 2014).

Mikrovetikas H.pluvialis toodab astaksantiini kaitsva ja võimsa antioksüdantse reaktsioonina valgusele ning keskkonnas esinevatele stressoritele, sealhulgas kõrgele soolasusele, kõrgele temperatuurile ning lämmastikupuudusele. Inimese organism ei suuda astaksantiini sünteesida nind erinevalt muudest karotenoididest ei saa seda pigmenti muundada A-vitamiiniks – seega ei põhjusta liigne manustamine hüpervitaminoosi A toksilisust (Fasset, 2011). Huvitaval kombel peetakse sünteetilist astaksantiini selle vetikatel põhinevast vormist oluliselt nõrgemaks antioksüdandiks nind uuringutes on tuvastatud, et viimane on 20 korda võimsam. Ehkki astaksantiini sünteetiline vorm on looduslikust odavam, ei peeta seda inimestele ravitoimelise toidulisandina kasutamiseks sobivaks ning seetõttu piirdub selle kasutus pealiselt looma- ja kalasöödana kasutamisena (Capelli, 2013).

Mitmete riikide reguleerivad ametid on loodusliku astaksantiini seevastu erinevatel otstarvetel kasutamiseks heaks kiitnud – toidulisandist kosmeetikatoodete koostisaineni ja vesiviljeluses alljärgnevalt looduslikest allikatest pärineva astaksantiini (taimest H.pluvialis) kasutamisel toidulisandina.

Astaksantiini levinud kliinilised kasutusviisid

Silmade tervis

Arvatakse, et astaksantiin aitab tõhusalt ennetada ja ravida mitmeid silmahaigusi, kaitstes muuhulgas ealise maakuli degeneratsiooni (AMD) eest. Arvatakse, et võrkkesta pigmentepiteeli (RPE) rakkude surmal on tähtis roll AMD patogeneesis, see leiab tavaliselt aset vabade radikaalide põhjustatud oksüdatiivse stressi tagajärjel (Giannaccare, 2020).

2012. aastal läbiviidud uuringus said AMDga patsiendid kaheaastase perioodi vältel luteiini (10 mg), zeaksantiini (1 mg) ja astaksantiini (4 mg) kombinatsiooni. Uuringus leiti, et neid toidulisandeid manustanud patsientidel paranesid tõenäolisemalt oluliselt nägemisteravus, kontrastitundlikkus ja nägemisega seotud funktsioonid (Piermarocchi, 2012).

Kognitiivsed funktsioonid

Astaksantiini manustamine on andnud paljulubavaid tulemusi mitmes kliinilises uuringus, milles mõõdeti selle mõju patsientide kognitiivsele funktsioonile. 2012. aastal läbiviidud uuringus hinnati näiteks 12 nädala pikkuse perioodi vältel väikese (6 mg päevas) ja suure (12 mg päevas) astaksantiiniannuse mõju 45–64-aastastele mees- ja naispatsientidele. Uuringus järeldati, et astaksantiin parandas osalejate kognitiivset funktsiooni ning õppimiskatse tulemused paranesid nii väikese kui ka suure annuse saanud rühmas (Katagiri, 2012).

Ehkki mitmes uuringus saadi samalaadseid tulemusi, järeldati ühes astaksantiini neuroprotektiivset mehhanismi käsitlevas ülevaateartiklis, et ksantofülli kesknärvisüsteemi kaitsva mehhanismi toimimise väljaselgitamiseks on vaja viia läbi täiendavaid uuringuid (Grimmig, 2017).

Põletikuvastane toime

Uuringud on näidanud, et H. Pluvialis’est eraldatud astaksantiin on põletikuvastaste omadustega. See ei ole üllatuslik, sest ulatusliku uurimustöö tulemusena on tuvastatud mehhanism, mille kaudu pidev oksüdatiivne stress põhjustab kroonilist põletikku (Davinelli, 2018).

Astaksantiini käsitleti isegi uuringus, milles hinnati selle potentsiaali vähendada tsütokiinide tormi riski Covid-19 korral. Uuringus järeldati olemasolevate tõendite alusel, et looduslikul astaksantiinil võib olla kaitsev toime, kuna ta reguleerib proinflammatoorsete faktorite (IL-1β, IL-6, IL-8 ja TNF-α) ekspressiooni ja signaaliradu nagu NF-ĸB, NLRP3 ja JAK/STAT. Seega võib olla õigustatud selle pigmendi käsitlemine Covid-19 infektsiooniga kaasneva põletikulise tsütokiinide tormi ja sellega seotud riskide vastase ravitoimelise ainena (Talukdar, 2020).

Immunomoduleeriv aine

Arvatakse, et astaksantiin aitab tänu oma antioksüdantsetele omadustele toetada immuunrakkude toimimist. Kuna immuunrakkudes on ohtralt poolküllastumata rasvu, on need vabade radikaalide kahjustuste suhtes eriti vastuvõtlikud (Park, 2011).

2010. aasta uuringus analüüsiti toidust saadava astaksantiini toimet immuunvastuse, oksüdatiivse seisundi ja põletiku moduleerimisel tervetel noortel täiskasvanud naispatsientidel (Park, 2010). Järeldati, et toidulisand astaksantiin vähendab DNA kahjustuse biomarkerit ja ägeda faasi valku, tugevdades seejuures ka immuunvastust.

Naha tervis

Uuringud on näidanud, et antioksüdantidel võib olla äärmiselt tähtis roll fotobioloogilise kahju parandamisel ning sellele tuginedes püüti in vitro uuringus hinnata loodusliku astaksantiini võimet pakkuda kaitset ultraviolettkiirguse A-kiirtest (UVA) tingitud genotoksilisuse vastu (Lyons, 2002). Selle töö raames inkubeeriti inimese naharakukultuure looduslike vetikate või sünteetilise astaksantiiniga (kontrollrühm). Protseduur küll kaitses UVA-kiirgusest tingitud DNA-kahjustuste eest, ent uuringuga ei kinnitatud, kas astaksantiin oli vetikapõhise ekstrakti toimeaine.

Veel ühes naha tervise valdkonnas läbiviidud uuringus, mis tehti Jaapanis 65 terve naispatsiendiga, uuriti 16 nädala pikkuse perioodi vältel suukaudse astaksantiinilisandi mõju kortsude tekkele ning muudele nahakahjustuste ja vananemise aspektidele (Tominaga, 2017). Tuvastati, et naha niiskusesisaldus ja sügavad kortsud ei muutunud astaksantiini toidulisandit saanud rühmadel eriti, platseeborühmas muutusid need näitajad aga oluliselt halvemaks. Päevas 12 mg manustamine muutis naha ka elastsemaks ja tulemused kinnitasid astaksantiini pikaajalist ohutust suukaudse toidulisandina.

Nii nagu oleme näinud, väidetakse mõnes uuringus, et astaksantiin võib olla kasulik naha tervisele, ent hiljutises ülevaates järeldati, et sellest kasutusvaldkonnast täieliku ettekujutuse saamiseks tuleks läbi viia veel uuringuid (Davinelli, 2018).

Depressioon

Astaksantiin võib aidata vähendada ka negatiivse meeleoluga seostatavaid sümptomeid. Talbotti jt (2019) uuringus hinnati 12 mg astaksantiini päevase annuse mõju 28 terve inimese meeleolule kaheksanädalase perioodi jooksul. Uuringus järeldati, et positiivsed parameetrid, näiteks üldine meeleolu, paranesid, negatiivsed parameetrid, nagu depressioon, viha ja väsimus aga vähenesid (Talbott, 2019).

See oli huvitaval kombel esimene uuring, mis tõestas astaksantiinilisandi manustamise tõhusust vabatahtlikult uuringus osalevate tervete inimeste meeleolu parandamisel. Nende esialgsete tähelepanekute kinnitamiseks on vaja läbi viia veel samalaadseid uuringuid.

Vererõhk ja kolesterool

Organism vajab kolesterooli tervete rakkude ehitamiseks, ent kõrge kolesteroolitase võib viia arterite ummistumiseni.

Sellega võib kaasneda kõrgenenud vererõhk, mida nimetatakse hüpertensiooniks. Astaksantiin on näidanud suurt potentsiaali kõrge vererõhu ennetamisel ja vähendamisel ning sellega seotud mõjude ja riskide leevendamisel.

2011. aastal läbiviidud randomiseeritud topeltpimedas uuringus analüüsiti astaksantiini mõju ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanute lipiidiprofiilile ja oksüdatiivsele stressile (Choi, 2011). 27 ülekaalulist täiskasvanut hõlmanud uuringus määrati katsealused 12 nädala pikkuseks perioodiks juhuslikkuse alusel astaksantiini ja platseebo rühma. Märkimist väärib asjaolu, et LDLi (halb kolesterool) tasemed vähenesid astaksantiinirühmal manustamise algusega võrreldes oluliselt ning oksüdatiivse stressi biomarkerid paranesid samuti. Autorid järeldasid, et nende tulemuste alusel võib astaksantiinilisandi manustamine aidata tervetel inimestel ennetada lipideemia ning oksüdatiivsete kahjustuste teket.

Eraldiseisvas uuringus leiti, et astaksantiini tarbimine vähendas kergekujulise hüperlipideemiaga patsientidel organismi triglütseriidide taset ja suurendas oluliselt HDLi (hea kolesterool) taset, mis kinnitab selle toidulisandi potentsiaali kasutamiseks kõnealuses valdkonnas (Yoshida, 2010).

Annus

Soovitame võtta 2 kapslit päevas koos toiduga. Immuunsüsteemi täiendavaks toetamiseks soovitame võtta lisaks ka D-vitamiini. Kaks kapslit annavad 8 mg looduslikku aktiivset astaksantiini, mis on võrreldav uuringutes kasutatava annusega.

Tõhusus

Maksimaalse imendumise tagamiseks manustada koos toiduga.

Kas manustate ravimeid?

Kui manustate lisaks ravimeid, siis enne toidulisandi tarvitamist tutvuge võimalike koostoimetega ning pidage nõu arsti või apteekriga.

 

Erinevate tervisealaste probleemide ning tervisliku toitumise ja eluviiside kohta saad lugeda aadressil: https://lambertseesti.ee/terviseakadeemia/

Oma tervisealase probleemi lahendamisel pöördu Lamberts kliiniliste nõustajate poole https://lambertseesti.ee/kusi-apteekrilt/ 

Allikas: Lamberts Healthcare Ltd. Clinical Notes
Ambati RR, Moi PS, Ravi S, and Aswathanarayana RG. Astaxanthin: Sources, Extraction, Stability, Biological Activities and Its Commercial Applications – A Review. Mar Drugs. 2014;12(1):128-52. doi: 10.3390/md12010128.

Capelli B, Bagchi D, and Cysewski GR. Synthetic astaxanthin is significantly inferior to algal-based astaxanthin as an antioxidant and may not be suitable as a human nutraceutical supplement. Nutrafoods. 2013;12:145-152

Choi, HD, Youn, YK and Shin, WG. Positive Effects of Astaxanthin on Lipid Profiles and Oxidative Stress in Overweight Subjects. Plant Foods Hum Nutr. 2011;66;363–369. doi: https://doi.org/10.1007/s11130-011-0258-9

Artiklis mainitud tooted

Astaksantiin 8 mg
30 20,74 
Silmavitamiin Eyewise® luteiiniga
60 28,24