Viirushaigused kujutavad jätkuvalt tõsist ohtu rahvatervisele – viimase 20. aasta jooksul on maailm olnud tunnistajaks mitmele viirusepideemiale, nt SARS-CoV-1 2003. aastal; gripihaigus nimega H1N1 2009. aastal; MERS koroonaviirus (MERS-CoV) 2012. aastal ning alates 2019. aastast võideldakse SARS-CoV-2 ehk COVID-19 (rahvakeeli koroonaviirus).
Koroonaviirused moodustavad suure viiruste perekonna. Need on üheahelalised RNA viirused, millel on elektronmikroskoobi all kroonilaadne välimus ning sellest tulenevalt kutsutakse neid ka kroonviirusteks.
Koroonaviirused tuvastati 1960. aastate keskel ja need nakatavad teadaolevalt inimesi ja teatud loomi (sealhulgas linde ja imetajaid). Peamised sihtrakud on hingamisteede ja seedetrakti epiteelirakud.
Uus CoV, SARS-CoV-2, on hingamisteede viirus, mis levib peamiselt kokkupuutel nakatunud isikute hingamistilkadega, näiteks: a) sülje, köha ja aevastamise kaudu b) otsene isiklik kontakt c) käed, näiteks puudutades (pesemata) käsi, puudutades suud, nina või silmi. Seejärel kasutab SARS-CoV-2 nende külge kinnitumiseks angiotensiini konverteeriva ensüümi II (ACE2) retseptorit, mida ekspresseerivad inimese rakud, nagu ka SARS-CoV-1 puhul (Li jt, 2020). Uuringud on näidanud, et viirus elab erinevatel pindadel päevi ja jääb aerosoolides elujõuliseks tundideks (van Doremalen jt, 2020). Viiruse inkubatsiooniperiood varieerub 3-14 päeva, samas kui sümptomite ilmnemisest on teatatud kuni 14 päeva pärast kokkupuudet (Lauer et al., 2020), mis on aluseks ka algsele karantiini pikkusele.
Sümptomid, mis võivad ilmneda COVID-19-ga patsientidel, on erinevad. Üldiselt iseloomustavad patsiente kolm peamist sümptomit: a) palavik b) kuiv köha ja c) düspnoe.
Infektsiooni saame liigitada sümptomaatiliseks või asümptomaatiliseks. Lisaks on olemas prodromaalsed sümptomid, nagu konjunktiviit (sageli esimene märk) või seedetrakti sümptomid, nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus.
Negatiivsed prognostilised epidemioloogilised riskitegurid on vanus, meessugu ja suitsetamine ning halvad prognostilised kliinilised riskitegurid hõlmavad kaasuvaid haigusi nagu ülekaalulisus, hüpertensioon, suhkurtõbi, südame-veresoonkonna haigused, krooniline neeruhaigus, aga ka muidugi erinevad hingamisteede haigused. Mida suurem on riskitegurite ja nendega seotud patoloogiate arv, seda suurem on halva prognoosi oht (Chen jt, 2020). Kerge sümptomatoloogia võib iseenesest laheneda isegi ilma erilise meditsiinilise ravita kodus või hoopis progresseeruda kopsupõletiku (kahepoolne interstitsiaalne kopsupõletik) ja hingamispuudulikkuse suunas, nõudes seeläbi patsiendi haiglaravi. Patsiendid võivad kiiresti areneda ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) suunas koos mitme elundi düsfunktsiooni sündroomiga (MODS) ja surmaga (Wang et al., 2020).
Praegu on COVID-19 ravi ainult toetav ja ennetamine on ainus viis leviku vähendamiseks ja piiramiseks.
Viimased uuringud on keskendunud looduslikule flavonoidile, kvertsetiinille, ja tema võimalikele positiivsetele toimetele seoses viirusvastase toimega.
Mis on kvertsetiin?
Kvertsetiin kuulub vees lahustuvate taimsete pigmentide klassi, mida nimetatakse flavonoidideks ja seda leidub sibulas, õuntes, rohelises ja mustas tees, köögiviljades ja puuviljades, marjades, rukkililledes, kapparites, koriandris, tillis. Flavonoidid on teadaolevalt tugevad antioksüdandid, kuna neil on võime neutraliseerida vabu radikaale (kahjulikke ühendeid), mis võivad rakke kahjustada.
“Kvertsetiin” tuleneb ladinakeelsest sõnast “quercetum”, mis tähendab “tammemets”, ning flavonoolina seda inimkehas ei toodeta (Lakhanpal & Rai, 2007). Kvertsetiin on üks olulisemaid taimemolekule, millel on farmakoloogiline toime, näiteks viiruse-, atoopia-, metaboolne ja põletikuvastane toime. Samuti on tõestatud, et sellel on lai valik vähivastaseid omadusi ja mitmed aruanded näitavad selle tõhusust vähki ennetava ainena. Kvertsetiinil on ka psühhostimuleerivad omadused ning see on dokumenteeritud, et vältida trombotsüütide agregatsiooni, kapillaaride läbilaskvust, lipiidide peroksüdatsiooni ja suurendada mitokondrite biogeneesi (Aguirre, Arias, Macarulla, Gracia ja Portillo, 2011; Dabeek & Marra, 2019).
Kvertsetiin on üks enim uuritud bioflavonoide, mida inimuuringutes kasutatakse ning on leitud, et see on kehas oluliselt aktiivsem kui paljud teised bioflavonoidid.
Lisaks tugevatele antioksüdantsetele omadustele osaleb kvertsetiin histamiinide tootmise ja vabanemise pärssimises. Samuti on kirjeldatud kvertsetiini positiivset toimet südame-veresoonkonnale ning viimastes uuringute ka viirustevastast võimalikku toimet.
Uuringutega on leitud, et kvertsetiinil on teoreetiline, kuid märkimisväärne võime segada SARS-CoV-2 replikatsiooni, mille tulemused näitavad, et see on 18 kandidaadi hulgast viies parim ühend. COVID-19 kliiniliste ilmingute põhjal tuleks arvesse võtta kvertsetiini kui põletikuvastase ja trombiini inhibeeriva toime mitmekülgset aspekti. Molekulaarse dokkimise (sildumine) arvutusmeetoditega saadud tulemuste põhjal võib eeldada, et kvertsetiin võib mõjutada SARS-CoV-2, suheldes 3CLpro, PLpro ja/või S valguga.
Praeguseks on kogunenud märkimisväärne hulk andmeid, mis kirjeldavad kvertsetiini võimalikku viirusevastast rolli. Tõepoolest, mitmed arvutusmudeleid ning in vitro ja in vivo analüüse kasutavad uuringud näivad seda kinnitavat. Praegu tuleb aga esile tõsta kvaliteetsete kliiniliste andmete kriitilist puudumist, kuigi mõned empiirilised ja/või juhtumikontrolli kliinilised hinnangud tunduvad olevat julgustavad.
Veel hiljutistele uuringutele toetudes on välja toodud, et kvertsetiin kaitseb neerurakke põletiku ja oksüdatiivse stressi eest, stimuleerib rakusurma ja suurendab diabeetiliste loomade neerude võimekust. Siinkohal on kirjeldatud, et kvertsetiini antioksüdantsed omadused ja selle võime parandada mitokondrite toimimist on tema kasulike toimete peamiseks tõenäoliseks põhjuseks (Gomes, Porto, Santos, Campagnaro, Pereira, Meyrelles, S. S., Vasquez, 2014; Wang, Pan, Zhang, Wang, F. M., Kong, L. D., 2012).
Lähiminevikus on esinenud mitmeid pandeemiaid. Globaliseerumise kontekstis on mõned neist pandeemiatest tõstnud ülemaailmset ohtu inimkonnale. COVID-19 pandeemia on neist viimane ja seni täielikult lahendamata. Vahepeal peavad teadlased kogu maailmas suunama kõik oma jõupingutused võimalike tõhusate ravimeetodite valimisele, pidades silmas ka, et taimeriik varustab meid erinevate keemiliste algmaterjalidega, mis on iidsetest aegadest alates varustanud inimkonda nö looduslike „ravimitega“.
Allikad:
1) Giuseppe Derosa, Pamela Maffioli, Angela D’Angelo, Francesco Di Pierro, A role for quercetin in coronavirus disease 2019 (COVID-19) Esmakordselt avaldatud: 9. oktoober 2020 https://doi.org/10.1002/ptr.6887 Viited: 36 (https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/ptr.6887)
2) Gomes, I. B., Porto, M. L., Santos, M. C. L., Campagnaro, B. P., Pereira, T. M., Meyrelles, S. S., & Vasquez, E. C. Renoprotective, anti-oxidative and anti-apoptotic effects of oral low-dose quercetin in the C57BL/6J model of diabetic nephropathy. 2014. Lipids in health and disease, 13(1), 1.
3) Wang, C., Pan, Y., Zhang, Q. Y., Wang, F. M., & Kong, L. D. Quercetin and allopurinol ameliorate kidney injury in STZ-treated rats with regulation of renal NLRP3 inflammasome activation and lipid accumulation. 2012. PloS one, 7(6), e38285.
