Korduma kippuvad küsimused

Siia oleme kirja pannud mõned olulisemad ning tihti peamised küsimused, mis võivad esile kerkida seoses toidulisandite ja nende tarvitamisega, tellimuste tegemisega e-poes, tellimuste muutmise ja / või tühistamisega.

Kui Sa oma küsimusele vastust ei leia ning usud, et Sinu küsimus võiks abiks olla ka teistele, siis anna meile sellest kindlasti teada, kirjutades e-posti aadressile info@lambertseesti.ee. Vastame Sinu küsimusele ning lubame, et täieneb ka KKK.

Mis on toidulisand?

Eesti Põllumajandus- ja Toiduamet defineerib toidulisandit toiduna, mida kasutatakse toitumise täiendamiseks erinevate ainetega.

Toidulisand vastab kõigile järgmistele tingimustele:

  • on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks;
  • on teatud ainete kontsentreeritud allikaks (nt vitamiinid, mineraaltoitaineid, kofeiin, taimede ekstraktid, rasvhapped jne);
  • on ette nähtud tarbimiseks kindlate annuste või kogustena;
  • turustatakse müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

Lambertsi filosoofia toob välja, et toidulisandi mõte on see, et toitainete sisaldus on kontsentreeritum kui toit!

Toidulisandid on näiteks D-vitamiini kapslid / tilgad, tsingi tabletid, oomega-3 kalaõli kapslid, viirpuutinktuurid, piimhappebakteritega kapslid.

NB! Toidud (nt batoonid, hommikuhelbed, joogid), millele on lisatud vitamiine / mineraaltoitaineid või muid aineid (nt kofeiini), ei ole toidulisandid vaid tavatoit (nn rikastatud toit).

Haiguste ennetamiseks, raviks ja leevendamiseks mõeldud tooted ei ole toidulisandid vaid ravimid, mille turuletoomist puudutavates küsimustes tuleb pöörduda Ravimiameti poole. Toidulisandid ei ole ka välispidiseks kasutamiseks ettenähtud tooted (nt nahahooldustooted) ja loomade söödalisandid.

Loe lisa Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?

Jah, võib. Otsuse toote / toidulisandi määratlemise kohta teeb Ravimiamet alati juhtumipõhiselt / tootepõhiselt, võttes arvesse kõiki toote omadusi, sealhulgas koostist, farmakoloogilisi omadusi, kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda.

Enamasti juba mujal Euroopa liikmesriigis registreeritud toidulisandid kvalifitseeruvad ka Eesti turul toidulisandite alla.

Mida tähendavad toidulisandi etiketil märgised SPK ja NRV?

Soovitatav päevane toitainete hulk (kogus) ehk SPK (RDA – Recommended Daily Allowance) on USA Teaduste Akadeemia teadlaste poolt USA ja Kanada elanikkonna tarbeks koostatud raportid koos statistiliste standardnäitajate ja tabelitega inimeste vitamiinide ja teiste toitainete päevase vajaduse näitlikustamiseks. SPK on soovituslik ning peetakse sobilikuks keskmise, turvalise ja adekvaatse päevase toiduga saadavate vitamiinide koguste tarvis, mis sobib 97–98% näiliselt tervete meeste, naiste, tüdrukute, poiste ja muude vanusegruppide tarbeks, hoidmaks ära vitamiinipuudusest tingitud haiguslike seisundite tekkimist.

  • SPK (RDA) lühendit kasutavad organisatsioonid FAO ja WHO 2001. aastast alates toitainete, vitamiinide, mikroelementide optimaalse päevase koguse soovitusena.
  • NRV – päevane võrdluskogus täiskasvanutel (Nutritional Reference Value) vähemalt 15% toitaine sisaldus ,et väita aine sisaldust preparaadis.
  • Uue tähisena on Euroopas kasutusele võetud NRV, mis tähistab % päevasest võrdluskogusest täiskasvanutel. Sisu poolest teenib NRV tähis sama eesmärki, mis juba tuntud SPK tähis. Selleks, et saaks väita, et toode sisaldab / on teatud vitamiini / mineraaltoitaine allikas, peab selle sisaldus päevases koguses olema vähemalt 15% NRV-st.

Vitamiinide ja mineraalainete päevased võrdluskogused  ja päevased maksimaalsed kogused on leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Miks peaksin toidulisandeid tarvitama?

Suur osa meist kahjuks ei söö siiski tasakaalustatult ega soovitustele vastavalt, mida näitab ka Eestis tehtud toitumise uuring, mistõttu ei pruugi paljud inimesed kätte saada õiges koguses toitaineid.

Enamikke vitamiine meie organism ise ei tooda, seetõttu peab neid saama pidevalt juurde toidust. Kuna sageli pole meie toidulaud aga piisavalt mitmekesine, siis tulevad appi toidulisandid.

Vitamiinivajadus oleneb peamiselt elueast, mõne vitamiini vajadus ka soost. Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust.

Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhapet sisaldavate toitude piisav tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb vajadus enamiku vitamiinide järele. Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel.  Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust.

Vitamiine ja mineraalaineid võetakse tihti toidusedeli toetamiseks ja haiguste ennetamiseks. Näiteks punane päevakübar (Echinacea purpurea), C-vitamiin ja tsink võivad külmetushaigusi ennetada ning kiirendada paranemist.

Ravimtaimi on ajalooliselt kasutatud haiguste ennetamiseks, põletike ravimiseks, palaviku alandamiseks ning haavade paranemise soodustamiseks. Ravimtaimedega saab samuti leevendada erinevaid seedeprobleeme, valu, organismi lõdvestada või stimuleerida. Teatud ravimtaimi ja taimesaadusi käsitlevad uuringud on näidanud, et mõnel neist võib olla sarnane toime mis tavapärastel ravimitel, kuid teistel ei pruugi toimet olla. Ravimtaimed ning nende segud võivad olla vahel lausa tervisele ohtlikud, mistõttu ravimtaimede õige tarvitamine on oluline.

Teadlased on looduslikke tooteid uurinud ja leidnud, et need on tihti tervisele kasulikud. Näiteks kalaõli, mis sisaldab oomega-3-rasvhappeid võib aidata alandada organismi triglütseriidide taset.

Erinevate inimgruppide toitainete vajadused

Päikesevalguse käes vähe viibivad inimesed

Inimesed, kes väldivad päikesevalgust või on tubasel režiimil ning kelle toitumine ei sisalda piisavalt D-vitamiini rikkaid toite, peaksid igapäevasele toidule juurde tarvitama D-vitamiini (Hoiatus: vitamiin D on mürgine suurtes kogustes ja mitte keegi ei tohiks ületada soovitatavat päevast kogust v.a. juhul kui arst on nii määranud).

Taimetoitlased ja veganid

Taimetoitlased peaksid juhul, kui nad ei saa neid piisavalt rikastatud teraviljadest ja teistest täistera toodetest, tarvitama lisaks B-grupi vitamiine. Täiendavalt võib olla neil vajadus tarvitada D-vitamiini, riboflaviini ( vitamiin B2) lisandeid, multivitamiine ning jälgida, et raua tase veres oleks normis. Veganid, kes ei tarbi piimatooteid, mune, kala ega liha võivad kannatada vitamiin A puuduse all kui nad ei söö piisavalt puu- ning juurvilju.

Suitsetajad

Suitsetamine mõjutab mitmete vitamiinide imendumist, eriti just vitamiinide C ja D. Lisaks võib suitsetamine sekkuda vitamiin D ainevahetusse, mille tulemuseks on kesine lihaste funktsioneerimine ning nõrk immuunsüsteem. Üsna tihti tuuakse uuringutes välja suitsetajatel ka üldine B-vitamiinide vähesus organismis.

Kaalujälgijad ja dieedi pidajad

Inimesed, kes peavad dieeti, kus tarbitakse alla 1000 kalori päevas, peaksid lisaks tarvitama multivitamiine, et hoida vitamiinide tasemed kehas normis. Samuti peaksid nad käima regulaarselt arsti juures veendumaks, et nad saavad toidust piisavalt organismile vajalikke toitaineid.

Eakad

Pea kolmandik vanema ealistest inimestest ei saa toidust piisavalt vajalikus koguses vitamiine ja olulisi mineraalaineid. Tihtipeale on nende toitumisharjumused muutunud kehvemaks ning selle tulemusel ei söö nad regulaarselt mitmekülgset toitu. Lisaks on eakate puhul suurem tõenäosus, et nad on sunnitud tarvitama erinevaid ravimeid, mis takistavad teatud vitamiinide ning mineraalainete imendumist. Ravimite ning vitamiinide koostoimete kohta rohkema info saamiseks võtke ühendust meie nõustajatega.

Rasedad ja imetavad emad

Rasedad ja rinnaga toitvad naised vajavad tihtipeale lisaks toidule ka erinevaid vitamiine ning mineraalaineid. Foolhape ja vitamiinid B6 ja B12 on raseduse ajal eriti olulised. Samuti ei tasuks unustada mineraalainet rauda, kuna just raud tagab hemoglobiini vajaliku taseme organismis. Hemoglobiini tase võib oluliselt langeda vererohke sünnituse järgselt.

Taimetoitlastest naised peaksid tarvitama lisaks B-grupi vitamiine, sest B-vitamiinide puudus võib kahjustada lapse tervist. Foolhape vähendab neuraaltoru defektide tekkeriski ja võimalikke näo deformatsioone nagu suulaelõhe. Uuringud seostavad raseduse ajal olevat madalat folaadi taset madala kaaluga sündimisel, mis võib tõsta südamehaiguste riski vanemas eas. Parim lahendus on naistel hakata täiendavalt tarvitama foolhapet koos vajalike vitamiinide ning mineraalide kompleksiga juba siis,  kui planeeritakse rasestuda.

Vitamiine ja mineraalseid toidulisandeid tuleks kasutada ainult siis, kui toitainete tavapärane tarbimine ei ole küllaldane.

Isegi naise jaoks, kes järgib “ideaalset” toitumist, on peaaegu võimatu saada toidust kõiki vajalikke toitaineid sellistes kogustes, mida on raseduse ajal organismil vaja, eriti puudutab see rauda ja foolhapet.

Näiteks võib naine raseduse ajal vajada rohkem rauda, sest raseduse ajal vere kogus kehas kasvab. Raud on esmavajalik hemoglobiini koostisosa. See peab olema normis, et hapnikku kehas laiali viia. Kui toit ei sisalda piisavalt rauarikkaid toiduaineid, nagu punane liha, munakollane ja tumerohelised lehtsalatid ning juurviljad, siis hakkab su keha kasutama varusid, mida saab luuüdist. On võimalus, et kujuneb välja kehvveresus. Raud on eriti oluline raseduse viimase trimestri jooksul, kui lapse vajadused on kõige suuremad, ütleb arst Roy Pitkin, kes oli Rahvusliku Teaduste Akadeemia Nõukogu juhataja, uurides toitainete vajadust raseduse ja imetamise ajal.

Kas toidulisandid on tervisele ohutud?

Teavitage arsti ja / või apteekrit alati toidulisandite tarvitamisest või plaanist kombineerida toidulisandeid tavapäraste käsimüügi või retsepti ravimitega. Ravimitest loobumine ja ainult toidulisanditele lootma jäämine võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Seda on eriti oluline meeles pidada rasedate ja rinnaga toitvate naiste puhul.

Toidulisandite tarvitamisel tuleb meeles pidada järgmist:

Tavapäraste ravimitega sarnaselt võivad ka toidulisandid põhjustada kõrvaltoimeid või vallandada allergilisi reaktsioone. Samuti võib tekkida koostoime teiste retsepti- ja tavaravimite või toidulisanditega. Kõrval-või koostoime teiste ravimite või toidulisanditega võib muid terviseseisundeid halvendada.

Toidulisandite tootmisprotsess ei pruugi kõigi tootjate puhul olla standardiseeritud. Seetõttu võivad eri kaubamärkide toidulisandite mõju ja kõrvaltoimed varieeruda. See toidulisandi vorm, mille tervise- või toidupoest ostsite, ei pruugi olla uuringutes kasutatud vorm jne. Enamike toidulisandite (v.a vitamiinide ja mineraalainete) pikaajaline mõju tervisele ei ole teada.

Enne toidulisandi tarvitamist veenduge, et tegemist on kvaliteetse kaubamärgiga ning kui Sul puudub täiendav informatsioon, siis küsi abi apteekrilt, arstilt või toitumisnõustajalt.

Kõik Lamberts Eesti e-poes müüdavad toidulisandid, vitamiinid ning mineraalained on läbinud Eesti Ravimiameti toote määratlemise protsessi, heaks kiidetud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ning MHRA poolt ning vastavad samadele (GMP) tootmisstandarditele ning kvaliteedinõuetele nagu apteekides müüdavad käsimüügi- ning retseptiravimid.

Kuidas valida endale õige toidulisand?

Inimesed tarvitavad vitamiine ja toidulisandeid eesmärgiga oma tervist toetada või tugevdada. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et kõigil juhtudel ei pruugi valitud preparaat olla alati kasulik või ohutu.

Tõsiasi on see, et nii Ameerika Toidu- ja Ravimiamet kui ka Euroopa erinevate riikide esindusorganisatsioonid ei reguleeri toidulisandite turgu nagu ravimite oma, seetõttu toidulisandi purgil või pakendil olev info ei pruugi olla alati 100% tõene, mistõttu tuleks veenduda toote sisus ning ka kaubamärgis. Lisaks võivad mõned toidulisandid sisaldada koostisaineid, mida sildil ei pruugi kirjas olla.

Kindlasti tuleks end seejuures harida ning varustada mõnede lihtsate faktidega enne toidulisandite tarvitama hakkamist.

Toidulisandite või vitamiinide ostmisel tasub silmas pidada järgmist:

  • Veenduda, et toidulisand või vitamiini preparaat on määratletud ja / või registreeritud organisatsiooni poolt, mis vastutab toidulisandite ohutuse eest ( nt. Ravimiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet Eestis).
  • Kontrolli, et toote etikett sisaldaks järgmist infot: toidulisandi nime; tootja nime, aadressi ja telefoninumbrit; täielikku koostisosade ning toimeainete nimekirja ning nende kogust tabletis või kapslis. GMP ehk hea tootmistava viidet ja / või märgist või mõnda muud olulist kvaliteedimärgist.
  • Jälgi, kui suur on toimeaine( vitamiin, mineraalaine, ravimtaim, ensüüm jne.) sisaldus toidulisandis ning kas näidatud sisaldus on Sulle sobilik.
  • Kas toidulisandi sildil või reklaamides olevad väited tunduvad liiga head, et olla tõsi? Kui lubadused ei tundu mõistlikud, siis tavaliselt nad ka seda ei ole.

Toidulisandite ning vitamiinide siltidel võib esitada ainult teatuid tervisealaseid väiteid ning need langevad kolme kategooriasse: tervislikkuse, toitainete sisalduse ning toimet puudutavad väited ning lubadused. Tervisealased väited on kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt.

Kuidas toidulisandit tarvitada?

Tarbi toidulisandeid ning vitamiine selleks ette nähtud korras.

Toidulisandeid tuleks tarbida lähtudes tervest mõistusest. Need lihtsad nõuanded peaksid hoidma Sind õigel teel:

  • Jälgi täpselt pakendi juhendeid ja enda arsti ja / või apteekri poolt saadavaid juhtnööre.
  • Pea nimekirja kõigi toidulisandite ja teiste medikamentide kohta, mida tarvitad.
  • Pane kirja, millist lisandit / ravimit / muud prepraati, kuna ja millises koguses tarvitad. On lihtne unustada, et oled toidulisandit / ravimit juba võtnud, mis võib viia olukorrani, kus võtad kogemata liiga palju.
  • Lisaks pane ka kirja, kuidas toidulisandid sind mõjutavad ja milliseid positiivseid või negatiivseid toimeid oled märganud.
  • Jaga oma märkmeid arstiga iga vastuvõtu ajal.

Kui koged kõrvalmõjusid toidulisandi või vitamiini preparaadi tarvitamise korral, siis ka nagu ravimite puhul, võta kohe ühendust arstiga või pea nõu apteekriga.

​​Kuidas ma tean, et peaksin lisaks tavatoidule tarvitama juurde ka toidulisandeid?

Peaksid mõtlema toidulisandi tarvitamise peale, kui tead, et Sinu toit ei ole mitmekülgne, sul on esinenud mõni tervisehäda või oled teinud vereanalüüsi ning veendunud, et Sul on mõne vitamiini või mineraalaine puudus organismis.

Märkus: Enne toidulisandi tarvitamist soovitame nõu pidada arsti või apteekriga.

Kas võin toidulisandit tarvitada ilma arsti või apteekriga konsulteerimata?

Toidulisandid on kättesaadavad apteekides, supermarketites, tervisepoodides, interneti e-poodides ning muude kanalite kaudu. Toidulisandite lai valik ning kerge kättesaadavus on toidulisandite (k.a vitamiinide ja mineraalainete) tarvitamise üle otsustamise seetõttu paljuski pannud just inimese enda õlule.

Üldjuhul on toidulisandite tarvitamine ohutu, kui on tegemist usaldusväärse ning tuntud ja kvaliteetse toidulisandi tootjaga. Meeles tuleb aga pidada, et soovitatav oleks siiski pidada nõu arsti, apteekri või spetsialistiga enne toidulisandi tarvitamist, kuna ka toidulisand võib põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid või interakteeruda (koostoime oht) mõne retsepti- või käsimüügiravimiga.

Eriti oluline on konsulteerida eriala spetsialistiga järgmistes olukordades:

  • raseduse või imetamise ajal;
  • vahetult enne või pärast operatsiooni;
  • kõrgvererõhutõve, südamehaiguse või diabeedi puhul;
  • toidulisandi tarvitamine lapsel.
Kuidas peaksin toimima, kui kogen toidulisandist tingitud kõrvaltoimet / koostoimet?

Kõrvaltoime või koostoime esinemisel tuleb toidulisandi tarvitamine katkestada ning kontakteeruda arsti või apteekriga.

Järgmised veebikeskkonnad aitasid meil vastata küsimustele ning aitavad ka Sind täiendava informatsiooni osas:

Ei leidnud oma küsimusele vastust? Pole midagi, kirjuta meile info@lambertseesti.ee ja me vastame.