Suur osa meist kahjuks ei söö siiski tasakaalustatult ega soovitustele vastavalt, mida näitab ka Eestis tehtud toitumise uuring, mistõttu ei pruugi paljud inimesed kätte saada õiges koguses toitaineid.
Enamikke vitamiine meie organism ise ei tooda, seetõttu peab neid saama pidevalt juurde toidust. Kuna sageli pole meie toidulaud aga piisavalt mitmekesine, siis tulevad appi toidulisandid.
Vitamiinivajadus oleneb peamiselt elueast, mõne vitamiini vajadus ka soost. Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust.
Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhapet sisaldavate toitude piisav tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb vajadus enamiku vitamiinide järele. Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust.
Vitamiine ja mineraalaineid võetakse tihti toidusedeli toetamiseks ja haiguste ennetamiseks. Näiteks punane päevakübar (Echinacea purpurea), C-vitamiin ja tsink võivad külmetushaigusi ennetada ning kiirendada paranemist.
Ravimtaimi on ajalooliselt kasutatud haiguste ennetamiseks, põletike ravimiseks, palaviku alandamiseks ning haavade paranemise soodustamiseks. Ravimtaimedega saab samuti leevendada erinevaid seedeprobleeme, valu, organismi lõdvestada või stimuleerida. Teatud ravimtaimi ja taimesaadusi käsitlevad uuringud on näidanud, et mõnel neist võib olla sarnane toime mis tavapärastel ravimitel, kuid teistel ei pruugi toimet olla. Ravimtaimed ning nende segud võivad olla vahel lausa tervisele ohtlikud, mistõttu ravimtaimede õige tarvitamine on oluline.
Teadlased on looduslikke tooteid uurinud ja leidnud, et need on tihti tervisele kasulikud. Näiteks kalaõli, mis sisaldab oomega-3-rasvhappeid võib aidata alandada organismi triglütseriidide taset.
Erinevate inimgruppide toitainete vajadused
Päikesevalguse käes vähe viibivad inimesed
Inimesed, kes väldivad päikesevalgust või on tubasel režiimil ning kelle toitumine ei sisalda piisavalt D-vitamiini rikkaid toite, peaksid igapäevasele toidule juurde tarvitama D-vitamiini (Hoiatus: vitamiin D on mürgine suurtes kogustes ja mitte keegi ei tohiks ületada soovitatavat päevast kogust v.a. juhul kui arst on nii määranud).
Taimetoitlased ja veganid
Taimetoitlased peaksid juhul, kui nad ei saa neid piisavalt rikastatud teraviljadest ja teistest täistera toodetest, tarvitama lisaks B-grupi vitamiine. Täiendavalt võib olla neil vajadus tarvitada D-vitamiini, riboflaviini ( vitamiin B2) lisandeid, multivitamiine ning jälgida, et raua tase veres oleks normis. Veganid, kes ei tarbi piimatooteid, mune, kala ega liha võivad kannatada vitamiin A puuduse all kui nad ei söö piisavalt puu- ning juurvilju.
Suitsetajad
Suitsetamine mõjutab mitmete vitamiinide imendumist, eriti just vitamiinide C ja D. Lisaks võib suitsetamine sekkuda vitamiin D ainevahetusse, mille tulemuseks on kesine lihaste funktsioneerimine ning nõrk immuunsüsteem. Üsna tihti tuuakse uuringutes välja suitsetajatel ka üldine B-vitamiinide vähesus organismis.
Kaalujälgijad ja dieedi pidajad
Inimesed, kes peavad dieeti, kus tarbitakse alla 1000 kalori päevas, peaksid lisaks tarvitama multivitamiine, et hoida vitamiinide tasemed kehas normis. Samuti peaksid nad käima regulaarselt arsti juures veendumaks, et nad saavad toidust piisavalt organismile vajalikke toitaineid.
Eakad
Pea kolmandik vanema ealistest inimestest ei saa toidust piisavalt vajalikus koguses vitamiine ja olulisi mineraalaineid. Tihtipeale on nende toitumisharjumused muutunud kehvemaks ning selle tulemusel ei söö nad regulaarselt mitmekülgset toitu. Lisaks on eakate puhul suurem tõenäosus, et nad on sunnitud tarvitama erinevaid ravimeid, mis takistavad teatud vitamiinide ning mineraalainete imendumist. Ravimite ning vitamiinide koostoimete kohta rohkema info saamiseks võtke ühendust meie nõustajatega.
Rasedad ja imetavad emad
Rasedad ja rinnaga toitvad naised vajavad tihtipeale lisaks toidule ka erinevaid vitamiine ning mineraalaineid. Foolhape ja vitamiinid B6 ja B12 on raseduse ajal eriti olulised. Samuti ei tasuks unustada mineraalainet rauda, kuna just raud tagab hemoglobiini vajaliku taseme organismis. Hemoglobiini tase võib oluliselt langeda vererohke sünnituse järgselt.
Taimetoitlastest naised peaksid tarvitama lisaks B-grupi vitamiine, sest B-vitamiinide puudus võib kahjustada lapse tervist. Foolhape vähendab neuraaltoru defektide tekkeriski ja võimalikke näo deformatsioone nagu suulaelõhe. Uuringud seostavad raseduse ajal olevat madalat folaadi taset madala kaaluga sündimisel, mis võib tõsta südamehaiguste riski vanemas eas. Parim lahendus on naistel hakata täiendavalt tarvitama foolhapet koos vajalike vitamiinide ning mineraalide kompleksiga juba siis, kui planeeritakse rasestuda.
Vitamiine ja mineraalseid toidulisandeid tuleks kasutada ainult siis, kui toitainete tavapärane tarbimine ei ole küllaldane.
Isegi naise jaoks, kes järgib “ideaalset” toitumist, on peaaegu võimatu saada toidust kõiki vajalikke toitaineid sellistes kogustes, mida on raseduse ajal organismil vaja, eriti puudutab see rauda ja foolhapet.
Näiteks võib naine raseduse ajal vajada rohkem rauda, sest raseduse ajal vere kogus kehas kasvab. Raud on esmavajalik hemoglobiini koostisosa. See peab olema normis, et hapnikku kehas laiali viia. Kui toit ei sisalda piisavalt rauarikkaid toiduaineid, nagu punane liha, munakollane ja tumerohelised lehtsalatid ning juurviljad, siis hakkab su keha kasutama varusid, mida saab luuüdist. On võimalus, et kujuneb välja kehvveresus. Raud on eriti oluline raseduse viimase trimestri jooksul, kui lapse vajadused on kõige suuremad, ütleb arst Roy Pitkin, kes oli Rahvusliku Teaduste Akadeemia Nõukogu juhataja, uurides toitainete vajadust raseduse ja imetamise ajal.