Mõnikord sünnivad head mõtted täiesti ootamatult.
Ühel tavalisel tööpäeval helistas Lambertsisse apteeker ja taimetark Maret Makko, et uurida lähemalt mõne toote koostise ja kasutussoovituste kohta. Vestlusest kujunes aga hoopis midagi enamat – elutark ja südamlik arutelu sellest, kuidas inimesed oma tervist tajuvad ja kuidas me võiksime paremini hoolitseda oma aju ja mälu eest. Koostasime selle vestluse põhjal ka artilki meie lugejaskonnale.

Maret Makko on eluaegne apteeker, kelle nimi on tuttav paljudele nii tema pikaaegse apteegitöö kui ka raamatute ja loengute kaudu. Lisaks farmatseutilisele täpsusele on ta tuntud oma sügava huviga ravimtaimede ja loodusravi vastu. Ta on jaganud teadmisi tervisest kui tervikust – rõhutades, et tõeline tasakaal tekib siis, kui inimene hoolitseb nii oma keha, vaimu kui ka sisemise rahu eest.

Loe ka lisaks Mareti blogi: “Kui taimed sinuga räägivad”.

Miks on aju tervis nii oluline

Meie igapäevaelu on täis informatsiooni, helisid, pilte ja kiirust. Me töötame, suhtleme, reageerime, tarbime infot ja kõike see töötleb meie aju. Ometi on just aju see organ, mida me kõige vähem teadlikult toetame.

Südame eest hoolitsemiseks teame, et tuleb liikuda. Naha eest hoolitseme kreemide ja hooldusrituaalidega. Aga aju puhul loodame sageli, et ta lihtsalt peab vastu. Tegelikult vajab ka aju samaväärset tähelepanu – ta juhib kõike, mis teeb meist inimesed: mõtlemist, mälu, liikumist, emotsioone ja isegi seedimist. Kui aju väsib, väsib kogu keha.

Aju töötab ööpäevaringselt ja vajab selleks nii energiat, toitaineid kui ka taastavat und. Tänapäeva infoajastu seab meie aju pideva koormuse alla. Aju on küll äärmiselt kohanemisvõimeline, kuid see kohanemine toimub tihti kurnatuse hinnaga. Me töötleme rohkem infot, kui jõuame rahulikult läbi seedida. Ekraanid, vahelduvad helid ja katkendlik tähelepanu väsitavad aju sügaval tasandil, isegi siis, kui me ise seda ei märka.

Ka sinine valgus, mida seostatakse enamasti silmade väsimisega, mõjutab otseselt meie ajurütme ja und.
Lisaks tehnilisele koormusele lisandub psühholoogiline elutempo – pidev tulemusvajadus ja sisemine rahutus. Kui aju ei saa piisavalt puhata, kannatavad nii mälu kui ka keskendumine.

Maret Makko rõhutab, et oma aju eest hoolitsemine ei pea olema keeruline. See algab lihtsatest, järjekindlatest sammudest – teadlikust toitumisest, piisavast unest, liikumisest ja väikestest harjumustest, mis loovad tasakaalu.

Märgid, et sinu aju vajab tuge

Aju väsimus ei tule tavaliselt üleöö. See hiilib tasapisi, märkamatult läbi väikeste muutuste, millele me sageli tähelepanu ei pööra. Hommikune keskendumisraskus, unustamine, hajameelsus või tunne, et mõte lihtsalt „ei tööta“  on märgid, et aju vajab tuge.

Sageli on põhjused lihtsad: krooniline stress, vähene uni, ebatervislik toitumine või lihtsalt liiga suur koormus. Kui aju peab tegutsema pidevas valmisolekus ja talle ei anta aega taastumiseks, hakkab ta end kaitsma – tempo aeglustub, mõtlemine muutub hajusamaks ja keskendumine nõuab rohkem pingutust.

Maret Makko sõnul näitab selline seisund, et inimene on jõudnud oma loomuliku tasakaalu piirile. Aju ei saa taastuda, sest kogu energia kulub toime tulemisele ja pingutamisele. Kui see seisund kestab pikalt, kannatavad nii mälu, keskendumine kui ka emotsionaalne stabiilsus.

Oluline on märgata neid varajasi märke ja võtta neid tõsiselt. Mäluprobleemid või hajameelsus ei tähenda alati tõsist haigust. Sageli on need vaid keha viis öelda, et on aeg aeglustada ja ennast laadida – paremini magada, süüa, puhata ja olla hetkes kohal.

Elustiili roll: uni, liikumine ja vaimne aktiivsus

Tervisliku eluviisi mõju ajule on väga suur. Aju vajab nii füüsilist kui ka vaimset hoolt ning ta töötab kõige paremini siis, kui kogu keha on tasakaalus. Maret Makko sõnul kipuvad inimesed tihti unustama, et väikestel harjumustel on suur jõud. Me otsime kiiret lahendust, aga aju ei taastu ühe päevaga. See vajab järjepidevust ja tähelepanu.

Uni on aju hooldusaeg. Just öösel toimub närvirakkude puhastumine ja taastumine. See on aeg, mil aju sorteerib päeva jooksul kogutud infot, loob seoseid ja vabastab ruumi uuele. Kui uni on lünklik või ebapiisav, kuhjub väsimus ja mõtlemine muutub häguseks.

Ka liikumine on ajule eluliselt vajalik. Füüsiline aktiivsus parandab verevarustust, varustab aju hapnikuga ja aitab säilitada närvirakkude tervist. Paljud erinevad uuringud on kinnitanud, et regulaarne liikumine toetab ka mälu ja keskendumisvõimet.

Vaimne aktiivsus, olgu see uute oskuste õppimine, lugemine, muusika kuulamine, mõistatuste lahendamine või lihtsalt uudishimu säilitamine, on treening aju närvivõrgustikule. Aju vajab mitmekesist stimulatsiooni – mida rohkem me õpime ja kogeme, seda tugevamaks muutuvad meie ajuseosed.

Makko soovitab aju toetada ka teadlikult valitud toidulisanditega:

Lambertsi B-100 kompleks on tema sõnul üks parimaid viise pakkuda ajule igapäevast energiat ja toitaineid. B-vitamiinid toetavad närvisüsteemi, aitavad rakkudel energiat toota ja hoiavad aju ainevahetuse aktiivsena.

Samuti on olulised oomega-3-rasvhapped, magneesium ja antioksüdandid, mis aitavad kaitsta rakke stressi ja väsimuse eest.

Oomega 3-6-9 kalaõli 1200 mg

Magneesium 375 mg

Tugevatoimeline antioksüdantide kompleks

Raskemad haigused ja lähedaste toetamine

Kuigi mäluprobleemid on sageli ajutised ja seotud stressi, unepuuduse või alatoitumusega, on ka tõsisemaid seisundeid, mis puudutavad üha rohkem inimesi. Üks raskemaid neist on Alzheimeri tõbi – haigus, mille vastu tänapäeva meditsiinil ei ole veel lõplikku ravi. Kui vähiravis näeme pidevat arengut, siis Alzheimeri puhul on raviotsingud endiselt keerukad.

Maret Makko sõnul on Alzheimeri ja teiste dementsuse vormide puhul kõige olulisem mõista, et varane ennetus ja igapäevane tugi võivad muuta haiguse kulgu oluliselt aeglasemaks. Kui on teada eelsoodumus, ei tohi käega lüüa – vastupidi, see on hetk, mil tuleks oma tervisele veelgi teadlikumalt tähelepanu pöörata. Õige toitumine, piisav uni, aju stimuleerimine ja vaimne aktiivsus aitavad säilitada kognitiivseid võimeid ning toetada aju vastupanuvõimet. Ka tasakaalustatud toitumist toetavad toidulisandid, näiteks B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped või antioksüdandid, võivad anda ajule lisatuge ja toetada närvisüsteemi normaalset talitlust.

Samavõrd oluline kui füüsiline hool on ka emotsionaalne keskkond. Alzheimeri või mäluhäiretega inimese jaoks on rahulik ja turvaline õhkkond hindamatu. Päevakava, tuttavad helid, inimesed ja rutiin aitavad ajul orienteeruda ning vähendavad ärevust. Armastav ja mõistev suhtumine annab kindlustunde ka siis, kui sõnad või mälestused hakkavad kaduma.

Makko rõhutab, et lähedased vajavad samuti tuge. Mälukaotusega inimese eest hoolitsemine võib olla emotsionaalselt väga kurnav ja tekitada abituse tunnet, eriti kui ei tunta enam oma pereliikmeidki ära. On äärmiselt oluline, et hoolitsejad ei unustaks ka enda vaimset ja füüsilist tervist.

Alzheimeri tõbi on haigus, mis puudutab tervet perekonda. Kuigi ravi veel ei ole, on olemas palju, mida saab teha – toetada, armastada, hoida ja pakkuda rahu. Väikestest igapäevastest hoolivuse hetkedest sünnib tugevus, mis aitab edasi minna nii haigel kui ka tema lähedastel.

Kokkuvõtteks

Aju on erakordselt keerukas ja samas habras süsteem, mis vajab tähelepanu kogu elu jooksul. Tema võime õppida, kohaneda ja säilitada elutähtsaid funktsioone sõltub sellest, kui hästi me teda toetame – nii toitumise, puhkamise kui ka vaimse tegevuse kaudu.

Nagu Maret Makko rõhutab, ei tähenda aju eest hoolitsemine suuri muutusi üleöö, vaid järjekindlaid teadlikke samme, mis ajapikku on suure mõjuga. Regulaarne uni, rahulik meel, liikumine ja tasakaalustatud toitumine aitavad ajul töötada selgemalt ja vastupidavamalt.

Hoolitsus oma aju eest on hoolitsus iseenda ja oma lähedaste eest. Kui me õpime oma keha ja meelt kuulama, saame luua eeldused pikemaks elujõuks ning tunda end võimalikult hästi igas eluetapis.

Artikkel on koostatud koostöös apteeker ja taimetark Maret Makko’ga