Kas probiootikumi kapsli võtmine aitab vähendada ärevustunnet? Teadlased on arvamusel, et jah – meie organismis leiduvad bakterid võivad mõjutada meie aju ja tujusid.
Probiootikumid sisaldavad kasulikke elus baktereid ning arvatakse, et nende tarvitamisel täidetakse kõht heade bakteritega, mis aitavad seedimisele kaasa. Probiootikumide kõik kasulikud mõjud ei ole veel täielikult tõendatud, kuid on tuvastatud, et nad aitavad mitmete probleemide korral, nagu kõhulahtisus ja toiduga seotud allergiad.
Teadlased on ammu kahtlustanud, et soolestikus paiknevad bakterid mõjutavad ka aju tööd. Järjest suurem arv uuringuid toovad esile tõendusmaterjali, et soolestikus olevad bakterid võivad “suhelda” ajuga, parandades vaimset tervist ja käitumist närvilisuse korral.
Dr. Emeran Mayer, Los Angeleses paikneva California Ülikooli meditsiini ja psühhiaatria professor, on uurinud vabatahtlike ajude MRT (magnetresonantstomograafia) pilte, et teada saada, mis mõju avaldavad soolestiku bakterid ajule. Ühes 60 inimesega uuringus tuvastas ta, et ühendused aju erinevate osade vahel erinesid vastavalt sellele, millist bakterit oli soolestikus kõige külluslikumalt. Teises uuringus, mille raames anti 18-55 aastastele naistele mitmeid probiootikume kaks korda päevas, tuvastati, et nende ärevuse tasemed vähenesid võrreldes naistega, kellele anti platseebot või kes ei saanud üldse ravi. Oma raportis, mis avaldati “Gastroenteroloogia” ajakirjas juunis 2013, tuvastas dr. Mayer aju skanneeringute tulemusel, et ärevusega seotud ringvoolud ei olnud nii tundlikud.
Dr. Kirsten Tillisch, California Ülikooli meditsiini dotsent, kes töötas koos dr. Mayeriga, ütles: “Aeg ajalt kuuleme patsientidelt, et nad ei tundnud kunagi depressiooni või ärevust, kuni hakkasid kogema probleeme soolestikuga. Meie uurimus tõestab, et soolestiku ja aju ühendus on kahesuunaline tänav”.
Uuring, mis avaldati Neuroteaduse Seltsi konverentsil Californias, tuvastas, et on olemas geenid, mis on seotud uute ajurakkude tootmise ning ajus olevate ühenduste kasvamisega. Ühe teooria kohaselt võib bakter toimida läbi vagus närvi (uitnärv), mis algab kõhust ja lõpeb ajus ning annab edasi tundeid nagu nälg ja täiskõhu tunnet. See närv võib saata stressi ilminguid ka ajusse.
Teiste teooriate puhul on esikohal idee, et soolestiku mikroobid suudavad toota neurotransmitteritest kemikaale, mis mingitpidi mõjutavad aju keemiat.
Allikas: http://www.dailymail.co.uk/health/article-2538821/As-scientists-suggest-bacteria-guts-affect-brains-mood-Will-taking-probiotic-pill-make-feel-anxious.html
