Tagasi

Meestearst dr Gennadi Timberg eesnäärme healoomulisest suurenemisest

Categories

Dr. Gennadi Timberg – Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-uroloog, MedTim Erakliiniku asutaja

Täpset põhjust, miks meestel kuldses eas eesnääre suurenema hakkab, ei teatagi. Päevast päeva võib meediast lugeda,  et igasuguste tervisehäirete põhjuseks on suitsetamine ja napsitamine, kuid otsest seost liigse alkoholipruukimise ning suitsetamise ja eesnäärme adenoomi vahel polegi. Eesnäärme healoomuline suurenemine on küll ravitav, kuid mitte omapäi.

“Eesnäärme pahaloomuline kasvaja kulgeb sageli samade sümptomitega kui healoomuline eesnäärme suurenemine ja haigus võib jääda seetõttu märkamatuks,” nendib Medtim Erakliiniku uroloog Gennadi Timberg.

“Loomulikult igal inimesel on vaba tahe millist ravimit või toidulisandit ta tarvitab. Meestel määrame me androloogia valdkonnas mikroelemente, mis näitavad olemasoleva sekreedi kvaliteeti ja arst otsustab, kas ravile on tarvis lisada ka näiteks vajalik toidulisand, mis võib kaasa aidata üldisele ravile ning sealjuures säilitada ka saavutatud ravitulemust. Reeglina kõik toidulisandid, mis turul ja / või apteegis, on Ravimiameti poolt kontrollitud ja ei ole tervisele kahjulikud, küll aga ei pruugi kõik lisandid sisaldada efektiivse kontsentratsiooniga vitamiini, mineraalaine või muu ühendi vajalikku kogust. Kuidas vaadata aga kas see toidulisand sisaldab efektiivse koguse vastavat ainet? Igal lisandil peab olema toodud välja NRV näitaja (Nutrient Reference Value / Päevane võrdluskogus täiskasvanutel), mille väärtus ei tohiks olla alla 15%, et saaks väita, et toode sisaldab ka vastavat vitamiini- või mineraaltoitainet.

Soovituslik igapäevane vajalik vitamiini / mineraalaine kogus normaalse ja eluterve organismi toimimiseks on NRV näit 100%, mis on nii EU kui ka Eesti juhendites välja toodud. Selleks, et saavutada raviefektiivset toimet toidulisandiga, peaks see NRV % siis olema vähemalt sada või kordades veelgi suurem – isegi tuhandetes. Minu lemmik selles valdkonnas on Lamberts, kellega teen ka koostööd ja kasutan nende soovitusi. Näiteks eesnäärme põletiku ravis mitteaktiivsel põletikuperioodil kasutan paljudel lisaks ravile täiendava ravina juurde taimset prepraati kvertsetiin, mis on ka paljudes prostatiidi ravimeetodite soovitustes toetava ravina põletikuliste protsesside alandajana ning tugeva antioksüdandina.”

Eesnäärme adenoomi ravi sõltub probleemi raskusest. Väheste vaevuste korral soovitatakse enamasti vaid perioodilist jälgimist (kord aastas) ja ehk ka ravi fütosteriine sisaldavate taimedega, rahvameditsiinis on kasutatud näiteks väikeseõielise pajulille teed ja kõrvitsaseemneid. Tablettidena on Eestis levinumad serenoapalmi ja Aafrika ploomipuu preparaadid.

Põletiku ja eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäirete korral kasutatakse tänapäeval põhiliselt tablettravi. Mõni mees saab 2–3 kuuga oma väikestest urineerimisvaevustest jagu, mõni võtab tablette aastakümneid. Põletikuga kestab aktiivne ravi keskmiselt 2–4 kuud, millele järgneb kuni poole aasta jooksul veel järelravi taimsete preparaatidega. Kokku läheb keskmiselt 4–8 kuud, et põletik kontrolli alla saada.

Mõõdukate ja raskemate kaebuste korral on kindlasti vajalik alustada koheselt raviga. Viimase paari aastakümne jooksul on eesnäärme adenoomi ja kusemishäirete ravi võimalused oluliselt paranenud. Enamikel juhtudel saab mehi edukalt aidata tablettraviga.

Kas nii, nagu paljud naised elavad menopausi ja kliimaksi üle minimaalsete vaevustega, nii ei põhjusta ka eesnäärme adenoom teatud osal meestest mingeid kaebusi?

“Täiesti õige, kuid see protsent on väga madal ja see on siiski seotud vanusega. Ilmselt ei ole sellest põhjusest keegi lihtsalt  rääkinud, aga kui loen loenguid üliõpilastele ja täiendusarstidele, olen sunnitud selle lahti seletama: see on seotud testosterooni ja metüültestosterooni mehhanismiga, mis on suhteliselt keeruline, kuna siin vanuseline komponent tuleb arvesse ja muutub hormonaalne tasakaal. Seda saab võtta selliselt nagu naistel reproduktiivne iga lõpeb kliimaksiga, sama võib laias laastus öelda meeste kohta: hormonaalsete muutuste tagajärjel hormoonaalne tasakaal muutub (nagu ka naistel, östrogeeni produktsioon langeb) ja selle tulemusena hakkab suurenema adenomatoosne osa,” ütleb dr. Timberg.

“Mida eakam mees, seda lineaarsemalt probleem suureneb. Kuid paljud inimesed harjuvad sagenenud urineerimisega ära. Kord-kaks öösel WC-sse minna neid ei häiri ja elavad arsti juurde pöördumata, kui teavad, et PSA-näit on normis. Alles siis, kui tekivad kusepeetuse sümptomid, pöördutakse probleemi lahendama. Siiski enamus meie mehi juba läheb esimese asjana perearsti visiidile. Kuna nüüd tehakse kõigile rutiinne PSA-test, siis kõrvalekalde esinemisel kas küsitakse e-konsultatsioon või suunatakse patsient erialaarstile,” nendib uroloog.

Praegu on perearstid väga hästi määranud esmatasandi uuringuid, mida uroloogid soovivad:

  • IPSS küsimustik
  • PSA, UH uuring
  • uriiniproov
  • vajadusel ka külvid ja verenäitajad.

Suunamine uroloogile on aktiivne ja edukalt kasutatakse ka e-konsultatsioone.

Samas spetsiifilised uro-onkoloogilised haiged, kes vajavad hormoonravi ja püsivat jälgimist, on ikkagi uroloogide pärusmaa. Samuti pole mõtet patsiendi nõudmisel iga kuu PSA uuringuid teha.

Paljud eesnäärmevähiga haiged ei vaja operatiivset ravi ja jäävad nn watchful waiting – oota ja vaata – jälgimisele, mis on kindlasti juba erialaspetsiifiline.

Kas käsimüügiravimid toimivad?

Üldiselt pole kõiki võimalusi uuritud, sest turul on väga palju erinevate firmade fütoterapeutilisi ravimeid. Kõigil neil pole aga kliinilise uuringu tõestusi. Uroloogide kasutatav rahvusvaheline Euroopa ravijuhis, mis toimib ka Eestis, ei näe esmase ravina ette võimalust alustada ravi fütoterapeutikumidega.

Kindlasti paljud patsiendid väidavad, et on saanud leevendust ja abi, kuid meie ei saa välistada, et siin mängib väga palju rolli nn psühholoogiline ehk platseebo efekt. Käsimüügiravimitega ei õnnestu tõsiseid haiguse probleeme varjata, pigem sõltub see inimesest endast. Tavapõhjuseks on ikkagi see, et inimene ise on oma tervise suhtes hooletu, igapäevaelu probleemide tõttu lükatakse oma pöördumist arstile edasi või ei pöörata tähelepanu näiteks ühekordsele vere esinemisele uriinis.

Samas on ka neid, kes kasutavad alternatiivravi, kuid see ei sobi agressiivse haiguse igas etapis. Ma ei eita sugugi alternatiivmeditsiini, vastupidi – toetan, kuid iga asi peab olema kasutatud kindlal etapil ja õiges kohas ning ajas. See tähendab hea mõistmise korral alternatiivravitseja koostööd meedikutega, sest näiteks taastumisprotsessis võib ka alternatiivmeditsiinil olla märkimisväärne toetav osa.

Millal tuleks kindlasti pöörduda arsti poole?

Kohe, kui mehe normaalset igapäevaelu hakkavad segama urineerimise või erektsioonihäired, probleemid seksuaalelus, samuti ka uriini värvuse muutused, näiteks verikusesus, tuleks kindlasti pöörduda perearstile või erialaarstile. Esmase pöördumisega oleks mõttekas alustada oma perearstist, sest perearst on see, kes on kursis kõigi probleemidega ja hindab kohe, kui äge konkreetne probleem on ning leiab ägeda situatsiooni korral parima kiire võimaluse suunata patsient uroloogi või androloogi poole.

Paljuski kasutatakse ka healoomulise eesnäärme suurenemise ravis ravimeid, mis alandavad eesnäärme spetsiifilise antigeeni väärtust, viies selle ettenähtud piiridesse, kuid samas võib pahaloomuline protsess sel juhul varjatult edasi kulgeda. Samuti ollakse arvamusel, et pärast healoomulise eesnäärme suurenemise operatiivset ravi enam probleeme eesnäärmega pole.

Kusemine pärast lõikust on vaba ja häireteta, kuid samas on eemaldatud ju ainult adenomatoosne kude ning eesnääre kui selline on olemas. Pole välistatud, et teatud faktorite toimel võib märkamatult areneda eesnäärme pahaloomuline kasvaja, mida varasemal kontrollil saaks väga edukalt diagnoosida ja ravida.

Kui kaebused puuduvad, peaks mees alates viiekümnendatest eluaastatest oma eesnääret kontrollima vähemalt üks kord aastas.

Kontrolli käigus jälgitakse kaebuste muutumist, jääkuriini põies, tehakse eesnäärme rektaalne uuring ja PSA veretest.

Refereeritud ajakirjast 60+