Tagasi

Probiootilised “head” elusbakterid: Lactobacillus acidophilus ja bifidobakter ning nende ravitoime

Categories

Mis need on?

Lactobacillus acidophilus ja bifidobakter (Bifidobacterium) on sooltes leiduvad elusbakterid ehk mikroorganismid, millel arvatakse olevat kasulik toime inimeste tervisele. Neid „kasulikke“ baktereid nimetatakse probiootikumideks ning need aitavad toetada mikrobioomi tervist. Mikrobioom tähendab erinevat tüüpi bakterite tasakaalu sooltes ning terve mikrobioom sisaldab palju selliseid kasulikke bakteritüvesid.

Arvatakse, et tervel mikrobioomil on positiivne mõju inimeste tervise paljudele aspektidele, sealhulgas seedimisele, vaimsele tervisele ja immuunsusele.

Probiootikume leidub teatud hapendatud toitudes, näiteks jogurtis, kimchis (hapendatud ja vürtsitatud köögiviljad), kombuchas (kääritatud tee), hapukapsas (hapendatud kapsas), kefiiris (hapendatud piim või vesi), tempehis ja misos (hapendatud soja). Probiootikume võib manustada ka toidulisandina.
Paljusid probiootikumide tüvesid on kaubanduslikult reklaamitud, ent väheseid on uuritud nii palju kui Lactobacillus acidophilus’t ja Bifidobacterium elusbaktereid. Paljud arstid usaldavad endiselt neid kahte kindlat probiootilist tüve, seetõttu toome teieni kompaktse ülevaate nende kahe olulise elusbakteri enam levinud kliinilistest kasutusviisidest praktikas.

Lactobacillus acidophilus ja bifidobakteri (bifidiobacterium) olulised toimed tervisele on tingitud järgmisest toimemehhanismist

  • Epiteeli barjääri tugevdamine 
    Epiteeli barjäär on kaitsemehhanism, mis aitab sooltel terveks jääda ning kaitseb ülejäänud organismi bakterite, antigeenide ja muude potentsiaalselt mürgiste vereringet läbivate ainete eest, kutsudes esile põletikulise reaktsiooni. Mittepatogeensed bakterid võivad tugevdada soolte barjäärifunktsiooni ning probiootilisi baktereid on laialdaselt uuritud nende osalemise tõttu selle barjääri säilitamises. Praegu ei ole veel täpselt teada, kuidas probiootikumid barjääri kaitsva toime saavutavad, kuid enim on välja toodud just lactobacillus’ega saavutatud positiivseid tulemusi.
  • Suurenenud kleepumine/adhesioon soolestiku limaskestale
    Selleks, et peremeesorganismil oleks probiootikumidest terapeutiline kasu, peavad need kindlasti kleepuma soolestiku limaskestale. See kleepumine võimaldab immuunsüsteemi moduleerimist ehk keemilist mõjutamist ja toetab antagonismi patogeenide (mikroorganism, mis kutsub esile haigusi) vastu. Uuringud on näidanud, et erinevatel Lactobacillus acidophilus’e ja bifidobakteri (Bifidobacterium) tüvedel on vastav kleepumise võime.
  • Patogeenide kleepumise pärssimine 
    Probiootikumid muundavad sooltes leiduvaid mutsiine, mistõttu patogeenid ei saa seonduda soolte barjääriga. Need kasulikud bakterid lagundatakse mikroobidevastasteks peptiidideks, mis annab peremeesorganismile patogeenide rünnaku korral patogeenidevastased omadused.
  • Patogeensete mikroorganismide konkurentsist väljajätmine 

Uuringud näitavad, et probiootikumid, eelkõige laktobatsillid ja bifidobakter (Bifidobacterium), võivad patogeenseid mikroorganisme mitmel viisil välja tõrjuda ja välistada:

  1. vaenuliku mikroökoloogia loomine;
  2. olemasolevate bakteriaalsete retseptorite kohtade kõrvaldamine;
  3. mikroobidevastaste ainete tootmine ja eritamine;
  4. elutähtsate toitainete varude konkureeriv vähenemine.
  • Mikroorganismidevastaste ainete tootmine

Probiootikumid osalevad mitmete mikroobidevastate ainete, sh orgaaniliste hapete tootmises. Bakteriotsiinid, tervisele kasulikud rasvhapped ja dekonjugeeritud sapphape eemaldavad kõik omal ainulaadsel viisil organismist patogeenid.

Orgaanilised happed, nagu äädikhape või piimhape sisenevad patogeeni rakku ja muudavad selle pH-taset nii, et rakk ei suuda elus püsida. Bakteriotsiinid hävitavad patogeene pooride moodustamise ja/või patogeenide rakuseina külge seondumise pärssimisega.
Teatud sooltes leiduvad bifidobakteri ja laktobatsillide tüved toodavad konjugeeritud linoolhapet, tervisele kasulikku rasvhapet, mis on vähktõvevastase ja rasvumisvastase toimega.
Dekonjugeeritud sapphapped on sapisoolade derivaadid. Dekonjugeeritud sapphapped on peremeesorganismi sünteesitud sapisooladega võrreldes tugevama mikroobidevastase toimega.

  •  Immuunsüsteemi modulatsioon

Probiootikumide immuunsüsteemi moduleerivaid omadusi on laialdaselt uuritud. Need võivad mõjutada nii kaasasündinud kui ka adaptiivset immuunsüsteemi ning vähendada soolepõletikku (Bermudez-Brito jt, 2012).

Umbes 80% inimese immuunsüsteemi rakkudest asuvad seedetraktis, seega on terve mikrobioom tugeva immuunsüsteemi tagamiseks äärmiselt oluline (Furness jt, 1999).

Lactobacillus acidophilus’e ja bifidobakteri (bifidobacterium) peamised kasutusvaldkonnad praktikas

Kõhulahtisus 
Uuringud on näidanud, et laktobatsill aitab vältida kõhulahtisust või vähendab selle ägedat kulgu. Tavapärane on antibiootikumide manustamisega seotud kõhulahtisus, sest ravimid põhjustavad soolestiku bakterite tasakaalutust, hävitades paljud kasulikud bakterid seedekulglas. Probiootikumid aitavad mikrobioomi uuesti tasakaalustada ning täiendada kasulike bakterite varusid, vähendades nii sümptomeid.

Ühes Hempel jt (2012) läbiviidud uuringus leiti, et probiootikumid vähendavad antibiootikumidega seostatavat kõhulahtisust 42%. Probiootikumid vähendavad edukalt ka muude kõhulahtisuse tüüpide sümptomeid, näiteks nakkusliku või reisimisega seotud kõhulahtisuse korral. Suures, 35 uuringut hõlmavas ülevaates leiti, et teatud probiootiliste bakterite tüved võivad vähendada nakkusliku kõhulahtisuse kestust keskmiselt 25 tunni võrra (Allen jt, 2010). Sazawal jt (2006) täheldasid, et probiootikumid vähendasid reisimisega seotud kõhulahtisuse esinemise riski 8% võrra ning alandasid muudest asjaoludest tingitud kõhulahtisuse riski 57%-l lastest ja 26%-l täiskasvanutest.

Seedehäired 
Samuti on täheldatud, et probiootikumid aitavad leevendada või ära hoida muude seedehäirete episoode, sh soole ärritussündroomi, Crohni tõbe, haavandilist koliiti, H-pylori ja Clostridium difficile põhjustatud seedetrakti infektsiooni (Verna, 2010; Hungin jt, 2018). Selleks et tuvastada, millised spetsiifilised bakterite tüved on haavandilise koliidi, Crohni tõve või kroonilise ileostoomi põletikuga (haavandilise koliidi operatsiooni tüsistus) patsientide toetamisel kõige sobivamad, tuleb veel läbi viia uuringuid. 

Vaimne tervis 

Aina enam uuringuid viitab sellele, et inimese seedeelundkonna tervis on seotud vaimse tervisega (Steenbergen jt, 2015).

Wang jt (2016) leidsid 15-s  inimestega läbiviidud uuringu ülevaates, et 1–2  kuu vältel bifidobakteri ja laktobatsilli tüvesid sisaldava toidulisandi võtmine võib leevendada ärevust, depressiooni, autismi, obsessiiv-kompulsiivset häiret ja parandada mälu.

Teises uuringus manustati 8 nädala vältel probiootikume 40-le depressiooni all kannatavale patsiendile. Kaheksanädalase perioodi lõpus olid kõigil probiootikume saanud patsientidel vähenenud depressiooni tasemed ja c-reaktiivsete valkude (põletiku marker) ja hormoonide, näiteks insuliini tasemed võrreldes nendega, kes probiootikumi ei saanud (Akkasheh jt, 2016).

Immuunsus
Käsitlesime juba probiootikumide potentsiaalset võimet aidata kirjeldatud toimemehhanismi abil moduleerida immuunsüsteemi. Probiootikumid parandavad mikrobioomi kvaliteeti, pärsivad patogeene, tervendavad soolestikku ning toodavad patogeene hävitavaid aineid (Galdeano, 2019). Mõned probiootikumid aitavad isegi organismil loomulikul teel antikehasid toota. Need võivad turgutada ka immuunsüsteemi rakkude, näiteks IgA-d tootvate rakkude, T-lümfotsüütide ja looduslike tapjarakkude tööd. Azad jt (2018) koostasid hiljuti probiootikumide immuunsüsteemile avalduva mõju teemal läbiviidud uuringute kokkuvõtte.

Uuringu tulemused kinnitavad neid väiteid, ent selleks, et täpsemalt mõista, kuidas probiootikumid põletiku ravimisel immuunsüsteemi moduleeriva toime esile kutsuvad, on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid.
Wang. jt (2016) viisid läbi hingamisteede nakkushaigusi põdevate laste ravis probiootikumide kasutamisega seotud randomiseeritud kontrollitud uuringute süstemaatilise läbivaatuse ja metaanalüüsi.
Uuringus järeldati, et olemasolevate andmete põhjal saab hingamisteede nakkushaigustega laste ravis kasutada probiootikume. Olemasolevate tõendite alusel tundub, et probiootikumid võivad aidata tugevdada immuunsust ning võidelda nakkushaiguste vastu.

Ekseem
Uuringud on näidanud, et probiootikumid võivad aidata ennetada ekseemi. Ühes uuringus uuriti, kas raseduse ja imetamise ajal probiootikumide manustamine vähendab atoopilise ekseemiga ema korral suure riskiga lastel ekseemi tekkimise võimalusi. Uuringus leiti, et kui ema manustas raseduse ja imetamise ajal probiootikume, oli lapsel esimese kahe eluaasta jooksul ekseemi tekke risk 83% väiksem (Rautava jt, 2012). Juba väljakujunenud ekseemi ravimine probiootikumidega ei ole siiski veel kindlalt edukaks osutunud. Läbi viidud uurimustes on saadud erinevaid tulemusi.
2008. aastal koostatud 12 uuringu ülevaates ei leitud probiootikumide ja platseebo kasutamise tulemuste vahel erinevusi (Boyle jt, 2008). Ravitulemused sõltuvad suuresti kasutatud probiootikumi tüvest. Paistab, et suured, ühte või mitut tüve hõlmavate Lactobacillus rhamnosuse, Bifidobacterium lactise ja Lactobacillus acidophiluse põhiste probiootikumide annused (3–50 miljardit Cfu/d) on praegu ekseemi ennetamisel ja ravimisel kõige lootustandvamad (Schettle ja Lio, 2020).

Tupe- ja kuseteede infektsioonid 
Kuna naiste ureetra (kusiti) on meestega võrreldes palju lühem, on kuseteede infektsioonid naiste puhul laialt levinud, sest bakterid pääsevad kergesti kuseteedesse. Need infektsioonid esinevad veel sagedamini pärast menopausi, kui östrogeeni ja progesterooni tasemed langevad. Muude levinud infektsioonide seas on kandidoos ja bakteriaalne vaginoos, mis esinevad siis, kui tupe mikrobioomis tekib tasakaalutus ning teatud bakterid hakkavad vohama.

Uuringud on näidanud, et probiootikumide suukaudne manustamine aitab naistel tõhusalt vähendada urogenitaalseid kaebusi.

Ühes uuringus püüti võrrelda oksüdatiivse stressi näitajate ravimist probiootikumide või platseeboga ning probiootikumide ja platseebo mõju urogenitaalsete infektsioonidega naispatsientide histoloogilistele näitajatele. Uuringu tulemused näitasid katserühma seas olulist positiivset erinevust, mis kinnitab, et probiootikume saab kasutada urogenitaalsete infektsioonide võimalikuks raviks või vähemalt nende infektsioonide ennetamiseks (Ballini jt, 2018).

Annus 
Annused erinevad sõltuvalt tootest ja manustamise põhjusest, ent levinud annus jääb 4–10 miljardi elusa bakteri vahele päevas.

Lambertsi probiootiliste tüvedega elusbakterite kultuurid Acidophilus Extra 4 sisaldab neli miljardit elusbakteri tüve ühes kapslis, Acidophilus Extra 10 aga kümme miljardit bakteritüve ning Biome Balance lausa 25 miljardit bakteritüve.

Tõhusus 
Selleks et probiootikumid jõuaksid peensoolde ja tagaksid soovitud mõju, peavad need taluma maohapet ja sapivedelikku. Sageli soovitatakse probiootikume manustada kohe hommikul ärgates, kui mao pH-tase on optimaalseim (umbes 6), mis aitab bakteritel maomahladega toime tulla ning peensoolde jõuda.

Kas manustate ravimeid? 
Kui manustate lisaks ravimeid, siis enne toidulisandi tarvitamist tutvuge ravimi patsiendi infolehel (PIL) võimalike koostoimetega ning pidage nõu arsti või apteekriga.

Erinevate tervisealaste probleemide ning tervisliku toitumise ja eluviiside kohta saad lugeda aadressil: https://lambertseesti.ee/terviseakadeemia/

Oma tervisealase probleemi lahendamisel pöördu Lamberts kliiniliste nõustajate poole https://lambertseesti.ee/kusi-apteekrilt/ 

Allikad:
Akkasheh, G. et al. (2016). Clinical and metabolic response to probiotic administration in patients with major depressive disorder: A randomized, double-blind, placebo-controlled trial. Nutrition. 32(3):315-20.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26706022 (Accessed 03/02/20)
Allen, S.J. et al. (2010). Probiotics for treating acute infectious diarrhoea. The Cochrane Database of systematic reviews. 10(11):CD003048.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21069673 (Accessed 03/02/20)
Ballini, A. et al. (2018). Probiotics Improve Urogenital Health in Women. Open access Macedonian journal of medical sciences. 6(10): 1845–1850. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6236028/ (Accessed 05/02/20)
Bermudez-Brito, M. et al. (2012). Probiotic Mechanisms of Action. Annals of Nutrition and Metabolism. 61(2): 160–174.
Available at: https://www.karger.com/Article/FullText/342079 (Accessed 03/02/20)
Boyle, R.J. et al. (2008). Probiotics for treating eczema. Cochrane database of systematic reviews. 8;(4):CD006135.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18843705 (Accessed 05/02/20)
Furness, J.B. et al. (1999). Nutrient tasting and signaling mechanisms in the gut. II. The intestine as a sensory organ: neural, endocrine, and immune responses. The American Journal of Physiology. 277(5):G922-8.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10564096 (Accessed 03/02/20)
Galdeano, C. M. et al. (2019). Beneficial Effects of Probiotic Consumption on the Immune System. Annals of nutrition and metabolism. 74(2):115-124.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30673668 (Accessed 05/02/20)
Goldenberg, J.Z. et al. (2015). Probiotics for the prevention of pediatric antibiotic-associated diarrhea. The Cochrane Database of Systematic Reviews. 22(12):CD004827.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26695080 (Accessed 03/02/20)
Hartel, C. et al. (2017). Lactobacillus acidophilus/Bifidobacterium infantis probiotics are associated with increased growth of VLBWI among those exposed to antibiotics. Scientific Reports. 7: 5633.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5514087/ (Accessed 31/01/20)
Hempel, S. et al. (2012). Probiotics for the prevention and treatment of antibiotic-associated diarrhea: a systematic review and meta-analysis. JAMA. 307(18):1959-69.
Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22570464 (Accessed 03/02/20)
Hungin, A.P.S. et al. (2018). Systematic review: probiotics in the management of lower gastrointestinal symptoms – an updated evidence- based international consensus. Alimentary Pharmacology & Therapeutics. 47(8): 1054–1070.