KoensĂŒĂŒm Q10 on keha poolt toodetav naturaalne aine, mis kuulub kinoonide perekonda. Kui teadlased selle esimest korda isoleerisid, kutsuti seda ubikinooniks, sest seda leidus looduses…
Serenoapalm on pisike Ameerika Ăhendriikide lĂ”unaosas metsikult kasvav palmipuu, mis on oma nime saanud iga lehe all olevatest okkalistest sae hammast meenutavate varte jĂ€rgi. Taime…
LinaseemneĂ”li saadakse lina taime seemnetest. Selles sisaldub ligikaudu 50-60% oomega-3-rasvhappeid alfa-linoleenhappe (ALA) kujul ning seda on rohkem kui kalaĂ”lis! LinaseemneĂ”li on saadaval kas vedelate vĂ”i…
âŻLastel, kes toituvad tervislikult (rohkelt tĂ€isteratooteid, vĂ€rskeid puu- ja juurvilju), ei ole tarvis igapĂ€evaselt multivitamiine tarvitada. Kuid kui paljud lapsed aga toituvad tervislikult? Isegi juhul,…
Mis need on? Steroolid on taimedes ja loomades leiduv ĂŒhendite rĂŒhm, mis on vajalikud paljude funktsioonide tĂ€itmiseks. Peamiselt leidub neid rakkude plasmamembraanis, kus nad on olulised…
Uuringud nĂ€itavad, et spinatit, kapsast, lehtkapsast ning teisi luteiini- ja zeaksantiinirikkaid toite söövatel inimestel on vĂ€iksem risk haigestuda vananemisega seotud maakula degeneratsiooni ehk silmapĂ”hja lupjumisega seotud silmahaigusesse. …
Vajadus teatud toitainete, vitamiinide ja mineraalide jĂ€rele vĂ”ib vanusega muutuda, kuid mĂ”ningaid neist vajab naise organism kogu eluaja vĂ€ltel. Tervislik toitumine on terve organismi alus, kuid…
Uuringud nĂ€itavad, et kaks klaasi kirsimahla pĂ€evas aitab parandada une kvaliteeti. Vanemate inimeste puhul aitab klaas kirsimahla igal hommikul pikendada uneaega kuni 90 minutit ning…
Uus uuring on tervete naiste puhul leidnud seose aminohapete ja vĂ€henenud ateroskleroosi (arterite kĂ”vastumine) riski vahel. Aminohapped, mida toodab keha vĂ”i manustatakse toidus oleva valgu…
Vesised silmad, kinnine nina ja/vĂ”i ummistunud pea vĂ”ivad olla mĂ€rgiks (eriti just kevadisel ajal), et Sind kimbutab allergia. Kuid kuna allergiad vĂ”ivad olla olla vastuseks…
