Tagasi

Südamehaiguste ennetamine

Categories

Elustiil ja toitumisvalikud võivad aidata vältida mitmeid haigusi, kuid eelkõige on nad efektiivsed ennetamaks just südamehaigusi. Hiljutised uurimused kinnitavad, et teatud toitained võivad südamehaiguste ennetamiseks palju ära teha.

Mis see on?

Südamehaigus on tavakeeles rasvataoliste ainete ladestumine arterite siseseintele ning seda protsessi kutsutakse ateroskleroosiks ehk arterilubjastuseks. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt. See aga hakkab takistama nad vere voolamist, mis transpordib eluliselt tähtsat hapnikku ja toitaineid mööda organismi laiali. Imepisikesed arterid, mis on niidistikuna südames ja toidavad viimast verega, on eriti tundlikud katu akumuleerimisele – ummistused selles piirkonnas võivad lõppeda südameatakiga.

Küüslauk ja artišokk on kasulikud toidulisandid, mis aitavad vähendada vere kolesterooli.

Sümptomid

  • Varajases staadiumis ei ole südamehaigusel sümptomeid. Ohumärgid hõlmavad kõrget vere kolesteroolitaset ja kõrget vererõhku.
  • Edasistes staadiumites: rinna, käte või lõualuu valud (eriti pärast füüsilist tegevust), võbisemine ja õhupuudus.

Mis seda põhjustab?

Üks peamisi ateroskleroosiks põhjustajaid on kõrge kolesteroolitase. Umbes ¾ vere koleseroolist on tingitud proteiinidest, mida teatakse ka madala tihedusega lipoproteiinidena (low density lipoproteins – LDL). LDL ehk “halb” kolesterool kleepub arterite seintele ning ladestub sinna katuna. Kõrge vererõhk, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene kehaline liikumine ja stress panustavad kõik katu akumuleerumisele ja vähendavad arterite elastsust. Keskealistel meestel on südamehaiguste risk suurem kui naistel, sest arvatakse, et naiste hormoon östrogeen omab südant kaitsvat efekti. Kuid peale menopausi on naised sama suures riskigrupis kui mehed.

Kuidas toidulisandid aidata võivad?

Toidulisandid ei ole tervisliku eluviisi asendajad, samuti ei eemalda nad ühtegi riskifaktorit, nagu kõrge kolesterool, kuid südamehaigusi põdevad inimesed võivad nende tarbimisest kasu saada ning nad võivad aidata ennetada südamehaigusi. Kui jätta kõrvale erandid nagu E-vitamiin ja kalaõlid, mis võivad reageerida antikoagulandi ravimitega, siis toidulisandite tarbimine koos retseptiravimitega südamehaiguste vastu on ohutu.

Neli esimest toidulisandit on antioksüdandid, mis teevad kahjutuks rakke kahjustavad vabad radikaalid (ebastabiilsed hapniku molekulid). Igal antioksüdandil on oma funktsioon, mistõttu on soovitatav neid koos tarbida. Vitamiin E aitab vältida katu tekkimise esimest faasi – “halva” kolesterooli oksüdeerumist. Vitamiin C aitab taastöödelda E-vitamiini ja hoiab arterid elastsetena. Antioksüdantseid karotenoide beetakaroteeni ja lükopeeni peaks tarvitama segu-toidulisandina, et tekiks õige tasakaal. Antotsüanidiinid on flavonoidid, millel arvatakse olevat mitmekordsed vitamiin C ja E antioksüdantsed võimed.

Homotsüsteiini, mida seostatakse suurenenud südamehaiguse riskiga, vähendamisel mängib lisaks antioksüdantidele olulist rolli ka foolhape. Vitamiinid B12 ja B6 aitavad samuti vähendada homotsüsteiini taset ning B6 vitamiini peetakse oluliseks, sest aitab hoida arterid elastsetena. Oomega-3-rasvhapped kalaõlides (või linaseemneõlis) aitavad hoida triglütseriidide (kolesterooliga seotud vere rasv) taset kontrolli all; mineraalaine magneesium stabiliseerib südame rütmi.

Küüslauk ja artišokk on kasulikud toidulisandid, mis aitavad vähendada vere kolesterooli. Teised ravimtaimed, mis aitavad kaitsta südant, on viirpuu, hõlmikpuu ja psüllium.

Toidulisandite soovitused

Annus Soovitused
E-vitamiin 250 mg päevas Antikoagulantide tarbimisel konsulteerige arstiga
C-vitamiin 500 mg kaks korda päevas Kõhulahtisuse tekkimisel vähendada annust
Karotenoidid 1 kapsel segatud karotenoide kaks korda päevas koos toiduga Iga kapsel peaks sisaldama 15 g karotenoidide segu
Antotsüanidiinid 160 mg kaks korda päevas Viinamarjaseemnete ja mustika ekstraktidest
Vitamiin B12 / Foolhape 50–1000 µg vitamiin B12 või 400 µg foolhapet päevas Mõnikord müüakse ühe tootena
B6 vitamiin 50 mg päevas Pikaajaline vitamiin B6 tarbimine võib tekitada kerget surinat ja tuimust
Kalaõlid 2 kapslit tagamaks vähemalt 720 mg EPA-t ja 480 mg DHA-d päevas Antikoagulantide tarbimisel konsulteerige arstiga
Magneesium 450 mg päevas Mitte tarvitada kui on maksaga seotud haigusi

Hiljutised leiud

Vanematel inimestel võib südamehaiguse tekkimisele kaasa aidata liigne raua tarbimine. Hiljutises uurimuses tuvastati, et alates 250 milligrammist iga raua 50 mg koguse tõstmisega  (nii toidust kui ka toidulisandidest saadavast) kasvas südamehaigusesse haigestumise risk 1,5 korda meeste ja 3,5 korda naiste puhul, kes olid üle 60. aasta vanad. Vanemad inimesed ei tohiks ilma arstiga konsulteerimata tarvitada rauda sisaldavaid toidulisandeid.

Ühe hiljutise uurimuse kohaselt võivad vitamiinide C ja E südant kaitsvad kasutegurid lüüa koheselt välja. Kõrge rasvasisaldusega toidud võivad pärssida arterite võimet laieneda, kuid kui 20 uuringust osalejat võtsid 1000 mg C-vitamiini ja 500 mg E-vitamiini enne rasvarikka toidu söömist, siis arterid töötasid normaalselt. Madala rasvasisaldusega toidud ei omanud tuntavad mõju arteritele ning vitamiinid ei pakkunud täiendavaid hüvesid.

Faktid ja nõuanded

Südameatakid on suhteliselt harvad riikides, kus oliiviõli tarvitamine on väga populaarne, isegi siis kui tavatoidud sisaldavad küllaltki kõrges koguses rasvu. Seetõttu on soovitatav kasutada oliiviõli muude rasvade asemel.

Mida saad veel teha?

  • Säilita madala rasvasisaldusega toitumist, eriti vältides küllastunud rasvasid.
  • Söö vähemalt viis portsjonit puu- ja juurvilju päevas, ja kaks portsjonit õlist kala nädalas.
  • Söö piisavalt lahustuvaid kiudaineid, et aidata kolesteroolitaset normis hoida.
  • Tee trenni vähemalt 30 minutit päevas. Liikumine tugevdab südant ning tõstab “hea” kolesteroolitaset ja aitab kaalu langetada.
  • Ära suitseta – ükski tegevus ei korva suitsetamise kahju südamele.

Minge kindlasti arsti juurde:

  • Et kontrollida vererõhku vähemalt kaks korda aastas ja kolesteroolitaset vähemalt kord iga viie aasta jooksul – sagedamini kui näitajad on kõrged.
  • Kui esineb südamehaiguse sümptomeid.
  • Kui koged seletamatut peapööritust, nõrkust või rammetust.
  • Kui koged südamelöökide vahelejäämisi või lisalööke või muid sagedusega seotud iseärasusi.
  • Kui tunned pigistavat või muljuvat valu rinnus koos kerge peapöörituse, iivelduse või õhupuudusega. See võib olla märk südameatakist – otsi koheselt abi.

MEELDETULETUS – kui teil esineb haiguseid, konsulteerige enne toidulisandite tarbimist arstiga.

Allikas: Practitioner´s Guide to Nutritional Supplements